"Meie kodumaa" 1953

  Ostsin endale hiljuti ühe lasteraamatu kooliealiste nooremale astmele, ilmunud Tallinnas 1953.a.
Ukraina keeles ilmunud 1950, eesti keelde tõlkinud Ellen Niit, toimetaja Hardi Tiidus.

Kuigi trükiarv oli 20 000 eksemplari, on seda minu teada üsna vähe säilinud. Võrdluseks: praegused Eesti lasteraamatute trükiarvud on 300 eksemplari ringis.

Valgusreostuse terminit ei olnud veel välja mõeldud.

Raamat on 44 lehekülge, skännisin ühe kolmandiku.

Kreml - töötab seal me õnne eest

 me juht ja õpetaja

 suur Stalin, mõeldes kõigest sest,

 mis meie hüveks vaja:  

Väga küüniline, 1949.a küüditamine oli veel värskelt meeles.

Stalin suri 5.märtsil 1953, kas see raamat jõudis enne ilmuda või mitte? Tõenäoliselt jäi hiljaks. Huvitav, kas suurem osa selle tiraažist hävitati või müüdi ikkagi? Kas seda osteti, kui Stalin juba surnud oli? Minu arvates on see üsna haruldane raamat, kuhugi pidid nad ikkagi kaduma.

Progressi sümbol oli suitsev korsten.

Mitšurinit, Praskovja Angelinat (isegi eesnimi tuli meelde!), Tškalovit ja Stahhanovit sai koolis hoolega õpitud, ainult ühest ei saanud ma siis aru: Stahhanov oli eekaevur, mis asi see ee on, mida ta kaevab.

Kooli ajal olid need nime- ja nägupidi tuttavad tegelased, nüüd on kangelaste kohta välja uuritud küll teistsugused lood.

  

Miks ikkagi luuletajad kirjutasid ja teised tõlkisid sellist jama?

Vastus on - raha pärast.

Seadustega olid määratud honoraride hinnad ja eriti kõrge ideelis-kunstilise tasemega kirjutised läksid kõrgemasse kategooriasse ja nende eest sai rohkem raha. Lastekirjanduse honorarid olid sama suured kui täiskasvanute omad, lastekirjandus oli väga oluline ideoloogilise kasvatustöö vahend. Samuti oli tõlgetega, kõige rohkem raha sai marksismi-leninismi klassikute teoste tõlkimise eest. Kirjanikud ja kunstnikud elasid päris hästi, mõned isegi väga hästi, tööliste, eriti aga kolhoosnike palkadega ei saanud võrreldagi.

Lõik 1948.a määrusest autorihonoraride kohta:

ENSV Ministrite Nõukogu määrab:

1.Maksta ilukirjanduslikelt teostelt autorihonorari sõltuvalt kategooriast, millesse need teosed oma ideelis-kunstilise väärtuse kohaselt kuuluvad. Kõrgemasse kategooriasse arvata üksnes väljapaistvad teosed, esimesse kategooriasse - head teosed, mis vastavad kõrgetele ideelis- kunstilistele nõuetele, ja teise kategooriasse - rahuldavad teosed.

...

...rangelt kinni pidada diferentseeritud tasu maksmise põhimõttest ja eeltähendatud kategooriate jaoks ettenähtud tasunormidest.

Pikemalt saab sellest lugeda 7/2011 Methisest Eve Annuki artiklist "Honoraripoliitikast Eestis stalinismi perioodil."