Eesti keele lugemik 4.klassile, 1950

  
  Et riik on oma olemuselt poliitiline nähtus, siis saab väita, et haridus on alati mingil määral politiseeritud.
...
  Piirjoon propaganda ja teadmiste jagamise vahel võib olla üsna hägune, seepärast tuleb eristada propaganda ja hariduse tegelikke eesmärke ehk kasutades propagandauurija Philip Taylori sõnastust: "Propaganda ütleb inimestele, mida mõelda, samas kui haridus õpetab inimestele, kuidas mõelda."

Karin Veski, Anu Raudsepp "Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelsetes originaalõpikutes aastail 1947-1953"

Artikli innustusel võtsin raamatukogust J.Seilentali "Eesti keele lugemiku 4.klassile", ilmunud 1951. Neljandas klassis käivad 10-aastased lapsed.
Panen siia juurde pildid lastest, kes pidid seda õpikut lugema.

Vana-Koiola kooli klass oma õpetajaga 1950.

Üldjoontes ma teadsin, mis seal olla võiks, aga see ületas kõik ootused, ma ei saa aru, kuidas praegused 70-75-aastased üldse terve mõistusega koolist pääsesid.
Täiskasvanulegi ei soovitaks seda raamatut õhtul enne magamajäämist lugeda.

  Meie kasakad tegid sel ööl saksa tagalas suurt mürtsu. Kui tungisime ühte külla, kus asus saksa staap, hüppasid kõik sakslased aluspükstes välja. Küll oli seal nalja! Tapsime neid seal üle poolteisesaja. Raiusime nagu kapsaid."
  Poiss tõmbas oma mõõga tupest välja ja näitas Vanjale, kuidas nad raiusid sakslasi.

V.Katajev "Vanja", lk 80


Partisan Tammemets
Mart Raud

...
"Tina sakslaste silma on kuldaväärt seeme,
seda külides Eestile vabadust teeme..."
ütles partisan Tammemets.

Nii murti ka siin okupantide kanda
suurte võitude kevadel, märtsikuul -
üle jää, üle Peipsi ju läänegi randa
hakkas lõõtsuma võitluste tuline tuul.
Meie mehistest meestest üks julgem ja vapram
saksa röövleist siin külasid tühjaks tapma
oli partisan Tammemets.
...
lk 205

S.Gerassimov "Partisani ema", Mooste kooli õppeplakat

  Sakslased andsid alarmi. Jooksis kokku terve rood sõdureid. Ohvitserid seadsid nad ritta ja viisid metsa poole.
  Teiselt poolt tungis sel ajal linna salk ratsapartisane.
  Ja sakslasi hakati tulistama kahelt poolt, kuni nad kõik olid hävitatud.
  Päev hiljem tulid linna nõukogude tankid.
  Esimene asi, mida nägid meie tankistid, oli - Lenini kuju. Monumendi juures seisis valvel partisan, käes jahipüss.

  A.Kononov "Monument", lk194

Vana-Koiola kooli klass õpetaja Lorie Raidlaga 1950.

  "Meile pandi uued tööpingid... On, muidugi, tehnika viimasele sõnale vastavaid, kuid on ka vanu. Näiteks tööpingid "Busch". Nad jäävad kaugele maha meie, nõukogude omadest. Kuid töötada neil võib. Las teenivad rinnet ka vanad pingid. ... Tähendab, lapsed, õppige, kuulake instruktoreid, ja kes jääb vanale tööpingile, see nähku seda enam vaeva kõrge protsendi saavutamiseks. Meie "katjuušad on fašisti surm. Kui sina siin lisad protsenti, lendab rindel saksa hing kuradile ja see ongi ta õige koht! Kui sina siin loodrit lööd, jääb fašist ellu. Ja võib-olla sihib ta sinu isa või venna pihta, tahab teda tappa või vigastada."

J.Likstanov "Tõotus", lk 113-114

  Vassili Dmitrijevitš vaikis midagi meelde tuletades.
  "Ma jutustan teile nüüd meie meditsiiniõest. Ta oli hoopis nooruke tütarlaps, oli alles lõpetanud kümnenda klassi ja meditsiiniõdede kursused ja kohe eesliinile. ... Luuresalga komandör sai haavata saksa fašistide asukohas. Ta kaotas meelemärkuse. Meditsiiniõde kukkus lumme ta kõrvale ja teeskles surnut. Mööduvad fašistid tõukasid teda, üks lõi saapaga näkku - ta ei kiljatanud, ei avanud silmi. Kui pimenes, kandis ta komandöri oma väeosa juurde. Ta roomas komandöriga mööda lund umbes viis kilomeetrit, söömata, peaaegu puhkuseta, külmetas end ja käed olid hõõrdunud veriseks, kuid ta ei peatunud enne, kui oli roomanud oma vägedeni.

F.Vinogradova "Salga koondus", lk 75

 Pioneerikoondus

  Noored hüüdsid neid sõnu, vaadates tuliste silmadega oma juhi, oma Stalini poole.
  Juhi nimi oli esimene, mida nad tundsid lapsepõlvest saadik, mida nad õppisid ütlema koos isa ja ema nimedega. ta oli alati nende läheduses, hoolitsev ja väsimatu, nagu nende isad ja emad, võimas ja hea, nagu ei keegi muu maailmas. Ta ehitas koole, pioneeride paleesid, pioneeride laagreid ja tehnilisi jaamu, kogus kokku lapsed pioneeride lõkketule ümber, viis nad maadeteaduslikele retkile ja, pöördunud koju Artekist, ekskursioonilt ja laagrist, nägid nad, et ta oli muutnud vanemate kodu veel heledamaks, veel rikkamaks. Ja nüüd, kui vaenlane tahtis lömastada tankidega kodumaa, kui vaenlane tahtis röövida neilt nende õnne ja heleda tuleviku, võitles Stalin, see kartmatu, võimas ja tark vägilane, nii ööd kui päevad võidu eest.

J.Likstanov "Tõotus", lk 113-114

Ajakirja Pilt ja Sõna 1951.a maikuu number: Tallinna 29.kooli kirjandusringi poolt korraldatud lastekirjanduse näitusel sama kooli õpilased vaatlevad oma rikkalikku lugemisvara.

  

  Näete, nõukogude võim tõi parkalid, raudteelased, pagarid ja igasuguste teiste ametitega linnast kolhoosnikutele appi ehitama uut elu Koordis, appi kuivaks laskma Ussisood, looma sellest soost viljakandvaid põlde, vilja külvama sohu...
  Ma näen, nad on toonud endaga kaasa lipud ja suured Lenini ja Stalini portreed, " ütles Muuli mõtlikult.

H.Leberecht "Ussisoo kuivatamine", lk 30

Hans Leberecht oli juudi soost Eesti kirjanik, kes kirjutas vene keeles, 1970.-ndatel oli ta kõige enam tõlgitud kirjanik Eestis.

Tõenäoliselt Tartu õpetajate seminari algkool 1950-ndatel. Seinal Koidula ja Kreutzwaldi pildid, kas Lenin-Stalin olid teises seinas?

Ka meie oma kirjanikud lükkasid Lenini lastearmastuse legendile hoogu juurde.
 

Lenin õpetas...

 Debora Vaarandi

Sel öösel olid valjud tuisud,

tõid jääle kõrged hanged.

Nüüd seisid lapsed, kaenlas uisud, 

ja tuju hoopis langend.

Küll olid uisud kehvavõitu -
puupakust, vanast vikatist -
nad siiski tegid uhket sõitu;
neil tuulekiirul lipati.

....

Nüüd seisid nad seal üsna mornilt.

Kuid, näe, ju tuleb muheldes

neil` appi nagu palju kordi

Iljitš, see lahke võõras mees.

Ju hõiskav parv ta hõlmus ripub,

neid sakutab kui oma isal.

Ta naerab valjult, lapselikult,

nii südamest, et silmis pisar.

Kas tuisk siis meie vastu suudab!
Ei, tuisk on meile tühine!
Nüüd kätte labidad ja luuad,
jäält hanged ära pühime!

...

Veel kuuseoksi ehteks seavad.

Kui tore rada sellest saab!

Kuid nad ei tea, ei või veel teada,

et Lenin neid seal õpetab...

...

Ning tasa krabisesid õled,

Tuisk jälle kiunus selja taga.

Kuid kaua üksik lamp veel põles -

Iljitš ka sellel ööl ei magand.

...

Ei lapsed teadnud siis, et tema,

kes õpetas neid uisuteel,

kes ikka valmis vallatlema -

käib juba miljonite eel.

Et ta on kõigi õpetaja,

et tema käes on rõõm ja rikkus,

et sellel öölgi Lenin rajas

seal kõigi laste tulevikku.