Peale hommikusööki panime liha väja. See tähendas, et kui lõunaks oli lihasupp plaanis, pidi iga laps, kes pärast supi kõrvale ka liha soovis, oma lihatüki pulgaga varustatult suurde kaussi panema.
Minul oli alati ilus läbikasvanud lihatükk välja panna. Isa oli teinud iga tüki jaoks kena labidakujulise tiku. Laiema otsa peale olid lõigatud nimetähed, nende järgi tundsin pärast oma lihatüki ära. Kel oli vilets tikk või kehvasti lihatüki sisse pandud, sel tuli see keetmise ajal välja ja ta pidi pärast tikkudeta lihatükkide seest otsima oma. Mõnel oli lihatüki ümber jäme niit.
"Kooliteed", lk 142
1930-ndatel organiseerisid koolide lastevanemate komiteed ka puhveteid, kust sai osta teed, võileibu ja saiakesi.
Aga massiline asutuste ja koolide sööklates söömise komme tuli Eestisse 1950-ndatel, sööklatoiduga sai jõudsamalt kommunismi ehitada. Koolidel olid aiad, kus õpilaste tööjõuga kasvatati kooli söökla jaoks kõik vajalik.
Lastele eriti ei maitse koolisööklas pakutav toit. Väikestel lastel on säilinud ellujäämise instinkt mitte süüa tundmatut, harjumatut. Vene ajal läksid laste toidujäägid töötajate põrsastele, nüüd pidavat selline asi keelatud olema.
Pilt on Tartu 6.Keskkooli sööklast 1970.-1980. aastatel.
Koolisööklate vahel on organiseeritud sotsialistlik võistlus, kus võetakse arvesse kaubandus- ja sanitaareeskirjadest kinnipidamist, roogade kvaliteeti jne. 1975. a. IV kvartali sotsialistliku võistluse võitjaks tuli Suuremõisa koolisöökla. Kolme aasta jooksul kaubakadudeta töö eest autasustati aukirjaga ETKVL-I süsteemis Kõpu koolisöökla kokka Elvi Ullat.
Tahaksin esitada palve kõikidele koolidele, et iga päev enne väljastamist toidud markeeritaks ja tulemused kantaks vastavasse ˛žurnaali, mis on olemas igas sööklas. Seda on vaja teha selleks, et tõsta meie töötajate vastutustunnet ja kindlasti paraneks siis ka toidu kvaliteet. Menüüde kinnitamisel peaks meeles pidama, et sealt ei puuduks toorsalatid, road kohupiimast ja värskest kalast.
Jään lootma, et meie töötajad püüavad ikka paremini koolilapsi toitlustada.
Nõukogude Hiiumaa27.03.1976
Probleeme esineb menüüde mitmekesisuse tagamise osas ning kauba hankimise osas väikese laste arvuga koolidel. Rahaliste raskuste tõttu on keeruline talvekuudel pakkuda õpilastele määruse nõuetele vastavas koguses värskeid puuvilju. Mõnedes koolides ei pakuta nõutud sagedusega kalatoite.
Toitlustamise korraldamine 2012.a
Järelevalve üldtulemused toitlustamise korraldamise valdkonnas
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/haridus_ja_sotsiaal/Toit_kokku_2012.pdf
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar