Aadress on mõlemil: Tegevarmee 112.jalaväe Uraali polk 4.rood 4.rühm Harri Kamer. Üks on saadetud 20.augustil 1915 ja teine 20.juulil 1916.
Eestlased osalesid I Maailmasõjas Vene armee koosseisus, sõjast võttis osa umbes 100 000 eestlast, kellest hukkus 10 000.
Sõduritele oli kirjade saamine hästi tähtis. Sageli saatsid kaarte ka võõrad inimesed nagu siit kaardilt lugeda. Arvatavasti levitati kuidagi sõdurite aadresse. Rindele saadetud kaarte on väga vähe säilinud võrreldes tagalasse saadetutega, kaardid olid see viimane asi, mida sõdur pidas vajalikuks kaasas tassida.
Tervitus Haawa salust. Kuidas Teie pats nüüd ka käib? Meie elame ka siin väikeses linnas kaunis heaste, wõttsime ka Jaani päewa wastu nagu ennemaltki, mõttlesime ka Teie peale, kõik kes Teie sõeawäljal olete, minewaasta olite kõik ka sell ajal weel kodu. Wõi Teie olite sügise ka siin liiskus, ja mööda karja uulitsad käisite, noh, siis Teie peaksite mind tundma küll, ehk Teil on meeles see pagari äri turu ligidal nukki peal. Seal mina elan, käisite ehk minu juures suviti saia ostmas. Elage heaste ja terwitage teisi eesti suguvendi. Kati
Ei oska arvata, miks see tütarlaps just sellise pildiga kaardi välja valis või kui suur valik tal üldse oli.
Narvas 20.juulil 16
Hallo, kroonu onuke!
Kuhu Teie olete kadunud? Ega ometi Saksa Mihklid pole julgenud Teid sinna ilma saata? Wõi on laiskus maad wõtnud? Oi, oi! Ootsin igapäew oma kirja mida wõlsi adressiga minema saatsin tagasi tulema, wõtta näpust - ega ta ometi Teile kätte tulnud? Ega maksa siis kulla latseke na kuri olla, waid andke ikka ka wahe peal elu märki - oleks oleks kahju kui S-M. teile kurja teeksid. Loodan, et Teie kõige parema tervise juures olete ja tubliste saksa poistele valu annate, nii et nad juba ükskord ka rahu peale mõtlema hakkawad. Aitab juba pureleda. Seniks hüvasti. Elage hästi! T.Morast.
Esiküljel:
Olen päris hukkas, tahtsin jällegi põrgu nime kirjutamata jätta. Waja ennast parandada, muidu wõib halwast minna. Leeni
112.Uraali polk, kus kaardi saaja 1915.-1916.a sõdis, baseerus enne I Maailmasõdu Leedus, kogu sõja vältel oli ta ühes ja samas rajoonis praeguse Poola ja Valgevene territooriumil.
112.jalaväe Uraali polk võttis I Maailmasõja ajal osa ka kahest suurte inimkaotustega lahingust: algul I Maailmasõja kõige esimesest Idarinde lahingust, Gumbinneni lahingust, mis oli 20.augusti 1914 ning kus langes 12 000 vene armee sõdurit ning 1915.a veebruaris Augustovi lahingust, kus Vene armee jäi praeguse Poola territooriumi metsades piiramisrõngasse ja vangi langes 92 000 meest.
Väeosa kõige tähtsam asi oli lipp, see ei tohtinud mitte mingil juhul vaenlase kätte sattuda. Piiramisrõngas olevad sõdurid kaevasid oma lipud maa sisse või hävitasid.
Kaks aastat hiljem, 1916.aastal saadeti spetsiaalne komisjon mahamaetud lippe otsima, leiti üles 105., 108., 110., 116. polgu lipud, aga 112.oma ei leitud. Kuna siiski lipp vaenlase kätte ei langenud ja staap jäi alles, siis 112. polku laiali ei saadetud, vaid anti suvel mehi juurde. Pärast revolutsiooni 1918.a viidi 112.Uraali polk Rahvusliku Sotsialistliku Kaardiväe I diviisi koosseisu.
Kuna suurem täiendus saadeti 112.polku alles 1916.a suvel, siis on võimalik, et meie Harri Kamer oli Augustowis ja tuli piiramisrõngast välja.
2007.aastal leidsid I Maailmasõja lahingute rajoonis Kirde-Poola metsades tegutsenud otsijad Augustowi linna lähedalt sõdurisineli sisse keeratud lipu.
Lipp müüdi poola päritolu USA kollektsionäärile. Venemaal antikvaarsete militaaresemete uurimise, näituste, taaskehastuse ja äriga tegelev firma "Leibštandart" tõi selle USA-st uuesti Venemaale. Viidi läbi täiendav ekspertiis. Kuna lipp oli viletsas seisus, siis otsustati ta restaureerida: puhastada, kinnitada täiendavale kangale jne. Töö tegi idarahvaste muuseumi kunstnik-restauraator Anastassia Savjolova.
Praegu asub lipp Peterburi lähedal Tsarskoje Selos vastavatud (avati 15.aug 2014) I Maailmasõja muuseumis.
Lipu pildid sellest ajast, kui ta veel müügis oli, Leibštandarti poe leheküljelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar