Naistepäev 1

Emadepäeva nõukogude ajal ei olnud, naistepäev oli ka emadepäeva asemel ning selle tõttu on naistepäevakaartidel levinud motiiv, et lapsed viivad emadele lilli.Poliitiliselt korrektne kaart aastast 1961.

Aga sellel 1972.a kaardil on emamedal, mille said 6 lapse emad.

9 lapse emad said 1.järgu ordeni "Ema au", 8 lapsega "Ema au" teise järgu ordeni, 7 lapsega sai "Ema au" 3.järgu ordeni, 6 lapsega 1.järgu emamedali ja 5 lapsega 2.järgu emamedali. Ordenit/medalit oli õigus kätte saada noorima lapse 1.sünnipäeval, tingimusel, et kõik lapsed on elus (välja arvatud sõjaväes või muidu kangelaslikul või austusväärsel viisil hukkunud, nemad läksid arvesse). Siis on veel emakangelase orden -10 last.

Emamedaleid anti välja alates 1944.aastast ja meil, Eestis anti neid kuni nõukaaja lõpuni, Venemaal vist 1.jaanuarini 1995.

Naistepäeva puhul jagati tublidele naistöötajatele ohtralt kiitust ja aukirju, sageli kaasnes sellega ka rahaline preemia. Siin on mõned lehed 1972.a naistepäeva aegsest ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi Teatajast. See info ilmus eesti keelde tõlgituna ka ajalehes Rahva Hääl.

Parempoolsel lehel on nimekiri Ülemnõukogu Presiidiumi aukirja saanud naisstatistikutest 1970.a rahvaloenduse eduka läbiviimise eest. ÜP aukiri oli tol ajal umbes nagu on praegu presidendi tänukiri.

Vasakpoolsel lehel on kirjas 5 last sünnitanud ja kasvatavad emad, kes saavad teise järgu emamedali, nimi, eesnimi, isanimi ja töökoht, näiteks:
Jõgeva rajoonist.
2.Metsalu Maie Eduardi tütar - "Põdra" sovhoosi tööline.
3.Mägi Helgi-Rosiine Kustavi tütar - "Ranna" kolhoosi kolhoosnik.