Ilmunud eesti keeles1966, vene keeles 1964.
Kirja panid S.Borzenko ja N.Denissov. Samad autorid on kirjutanud ka Juri Gagarini raamatu "Tee kosmosesse", samuti ka teiste algusotsa kosmonautide autobiograafilised raamatud, aga ka näiteks "Meie Budjonnõi".
Kosmoselend toimus juunis 1963 ja 1964 oli juba elulooraamat väljas!
Nikolai Denissov (1909-1983) - ajalehtede Красная Звезда ja Правда korrespondent, 1951 lõpetanud kiitusega juhtimisteaduskonna õhu-sõjajõudude akadeemias, polkovnik, kosmoseajakirjanduse žanri looja. Saatis Juri Gagarinit ja ka teisi kosmonaute nende lõpututel välisreisidel.
Sergei Borzenko (1909-1972) - ajalehtede Знамя Родины ja Правда korrespondent, esimene nõukogude ajakirjanik, kes sai 1943. a Nõukogude Liidu kangelaseks, lõpetanud elektrotehnika instituudi, polkovnik, rahvuselt ukrainlane Harkovist.
Ilusti kirjutatud, aga tõega tundub olevat kehvasti.
Kord kandus lahtistest akendest tsehhi valjuhääldajast kostev Beethoveni sümfoonia "Eroica" ning ma märkasin, et mu sõbratarid hakkasid selle mõjul töötama kiiremini ja paremini.
lk 56
Läksin "Aurora" pardale, kõndisin puust laevalael, seisin kahuri juures, mille lask kuulutas maailmale uue ajastu algust. Niisamasuguses kõrgendatud meeleolus viibisin Smolnõis, kus suur Lenin oli juhtinud revolutsiooni.
lk 62
Üksinduse leevendamiseks lugesin vahel valjusti Nekrassovi luuletusi.
lk 113
Ajasime kaua juttu, kuid keegi polnud väsinud, keegi ei lahkunud enne teisi, ja tütarlapsed veendusid, et universumi ilu teeb inimesed luuletajateks.
"Piksevasarad tagusid pikki sädemeid lüües vastu massiivseid pilvealaseid," rääkisid kosmonaudid, erutatuina oma mälestustest.
lk 123
Mai 1963 - kuu, mis eelnes "Vostok 5" ja "Vostok 6" lennule. See kuu oli täis rõõmsaid sündmusi: kolhoosnikud lõpetasid kevadkülvi, töölised suurendasid toodangut.
lk 130
"See, et kosmoselaeva komandöriks saab nõukogude tütarlaps," lausus ta, "veenab veel kord kogu maailma, et Kommunistlik Partei on loonud meie maal kõik tingimused naiste annete ja võimete arendamiseks."
lk 135
Lõpuks esines peakonstruktor. Nooruslikult silmi välgutades ütles ta: "Nõukogude Liit on saanud universumi kaldaks. Me oleme kindlad, et sellelt helgelt kaldalt asuvad teele täheookeani üha uued ja uued kosmoselaevad..."
lk 135
Minu sõbratar-dublant näitas talle "Vostok 6" mälestuseset, mis käib ära kosmoses. Kõik kosmonaudid võtsid ju kosmoselennule suveniire kaasa. Pavel Popovitšil oli skafandritaskus siidrätik V.I.Lenini kujutisega, Valeri Bõkovski aga võttis "Vostok 5" pardale tosina komsomolimärke. "Vostok 6" jaoks olid kohaliku kooli pioneerid õmmelnud pisikesi punaseid sirbi ja vasaraga vimpleid."
lk 150-151
Esimesena jättis minuga hüvasti sõbratar-dublant. Vaatasime teineteisele sügavalt silma, ohkasime korra, ja sõnagi lausumata, hermeetiliste peakatete kopsatades, saime isegi paar korda suudelda.
lk 155
Neljanda tiiru ajal oli mul raadiotelefoni teel kõnelus Kremliga, mis mulle suurt rõõmu valmistas. Otsustasin viibida kosmoses ettenähtud ühe ööpäeva asemel kolm ööpäeva. Tõsi, selleks oli vaja enne Maa nõusolekut, ent ma ei kahelnud, et saan selle. On ju nõukogude inimestele iseloomulik ülesandeid ja plaane mitte ainult täita, vaid ka ületada.
lk 163
Pärast maandumist:
Inimesed tõid põllule kartuleid, sibulaid, rukkileiba, mune, piima ja mett. Kosutav maatoit, millega olin harjunud lapsepõlvest peale! Mitte mingisuguseid delikatesse, mitte mingeid konserve ja torte ei saa võrrelda lihtsa maaleiva maitse ja lõhnaga. Sõin isuga kartuleid ning leiba, jõin ära kaks toorest muna, lasksin hea maitsta külmal piimal ja lõhnaval kärjemeel. See hommikusöök päikese käes rohul, kaskede all, meenutas lapsepõlve, vanaema, ema ja koolikaaslasi.
lk 172
"Aitäh, Valja," ütles peakonstruktor liigutatult, "te tõestasite, et nõukogude naine suudab teha kõik, mida teevad mehed."
lk 172
Maslennikovos kaikusid kirvehoobid: maja, kus olin sündinud, ehitati ümber kolhoosi lugemistoaks. Ja ma mõtlesin: oleks tore kirjutada selle lugemistoa jaoks, nende tüdrukutirtsude jaoks, kes mind armunud pilgul vaatasid, raamat oma elust.
lk 174
On ju armas lugemine! Aga nagu juba öeldud - tõeteradega on kitsas. Huvitav, kui nad on kirjutanud kõigi algusotsa kosmonautide biograafiad, palju seal neid haleilusaid detaile kordub. Ja jääbki teadmata, sest rohkem ma seda jama lugeda ei suuda.
Tereškova lennust on blogis siin:
http://jalutuskaikajas.blogspot.com/2015/03/valentina-tereskova.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar