Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja, Nõukogude Liidu poliitilises hierarhias kõige kõrgemale kohale jõudnud eestlasest kommunist.
Viktor Kingissepa mälestussamba avamine Tallinnas Võidu väljakul Harjumäe nõlval.
28. aprilli õhtupoolikul 1951 on rahvas kogunenud Võidu väljakule, kantakse lippe, loosungeid ja parteijuhtide portreesid. Harjumäe nõlval seisab katte all monument. Miitingul kõnelevad Tallinna Linnakomitee sekretär August Kründel, EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktor Joosep Saat, V. Kingissepa nimelise Teraviljakombinaadi stahhaanovlane Sillat ja teised. Harjumäe nõlval on avatud Viktor Kingissepa täispikkuses kuju graniitalusel (autor Enn Roos, arhitekt Alar Kotli).
Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14
Eesti kõige lühema elueaga mälestusmärk, jõudis Kingissepa (Kuressaare) linna keskväljakul olla vaid mõned päevad vähem kui 1 aasta ja 1 kuu. Püstitati 26.märtsil 1988. aastal Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäevaks, teisaldati 18. aprillil 1989. Sellegi lühikese aja jooksul olevat mälestusmärgi ette pandud kalossid kirjaga "Hakka astuma!" ja mõned päevad hiljem jalgratas "Kiireks läheb!"
Välimuselt meenutas kurva näoga Kingissepa kuju rahvale teatrimeest Mikk Mikiveri.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69072029/kurb-lugu-vaesest-viktorist
Viktor Kingissepa mälestusmärk piiri taga Kingissepa linnas peaks praegugi alles olema. Püstitatud 1968.
26.03.1988.a tähistati siin monumendi juures ja ka mujal linnas suurelt Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäeva.
Praegusel linna kodulehel on öeldud:
Mälestusmärk on linna mitteametlik sümbol, pühendatud inimesele, kelle auks linn on nimetatud. Viktor Kingissepp oli kuulus eesti revolutsionäär, kes lasti selle maa võimude poolt maha süüdistatuna riigi reetmises. Nõukogude võimu taotlusele surnukeha Moskvasse matmiseks välja anda, vastati keeldumisega. Ühe versiooni järgi uputati revolutsionääri surnukeha Ülemiste järve. Mälestusmärk püstitati 1960-ndatel ning kujutab endast büsti neljakandilisel pjedestaalil.
Viktor Kingissepp lasti 1922.a 3. mai hilisõhtul Ülemiste metsas maha ja laip uputati merre kuskile Naissaare ja Aegna vahele. Viimane võeti väidetavalt ette selleks, et kommunistid hauda üles ei otsiks ja sinna templit ei püstitaks.
Petrogradis Talvepalees toimunud Petrogradi rahvusvähemuste meeleavaldusel nõuti valgele terrorile punase terroriga vastamist – pantvangide mahalaskmist, sest “tööliste juhi elu eest peavad langema sajad Eesti kodanluse nurjatud hinged”.
https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa%2007%20Tagaranna%20piirivalvekordon.pdf
Jamburgi linn nimetati Kingissepaks 1922. aastal, Kuressaare 1952. aastal. Eesti NSV kohta öeldi ka, et ulatub läänest itta Kingissepast Kingissepani. Kui 1988.a Saaremaa Kingissepp uuesti Kuressaareks nimetati, siis nägin National Geographicus kaarti, kus mõlemad Kingissepad kandsid Kuressaare nime.
Fotod internetist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar