Hauad ja poliitika 1

   Kas te olete Venemaal reisides mõnda Teises Maailmasõjas langenud Saksa sõduri hauda näinud? Nõukogude Eestis ka ei olnud, tekkisid alles 1990-ndatel. Jäi mulje nagu oleks ainult Vene sõdurid sõjas surma saanud. Kuid see oli poliitiline otsus.

 Ropka-Tamme (Pauluse + Aleksander Nevski) kalmistu Tartus oli Teise Maailmasõja alguseks suhteliselt uus linnaserva surnuaed. Seal oli palju vaba ruumi ja nii tehti sinna Saksa okupatsiooni ajal sõdurite matmispaik. 1944. aasta sügiseks oli kalmistule maetud ligi 3000 Saksa armee sõdurit ja ohvitseri.

Saksa armee sõdurite hauad Pauluse kalmistul 1942.

TÜ Raamatukogu fotokogu, Ed. Selleke foto

TARTUMAA TÖÖRAHVA SAADIKUTE NÕUKOGU TÄITEVKOMITEE

k o r r a l d u s  nr.17.

"5." juulil 1945.a.

Vaenlase matusepaikade ja üksikhaudade likvideerimisest 

Tartumaal.

  Aluseks võtnud  Tartumaa Sõjakomissariaadi kirja 02.07.1945.a. nr.3/207 Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee

k o r r a l d a b :

§1.

  Kõik vaenlaste matusepaigad, ühis- või üksikhauad Tartumaa administratiivseis piires tulevad likvideerida 20. juuliks 1945. aastaks.

§2.

  Kohustada valla ja linna täitevkomiteesid kohe ette võtma p.1 nimetatud likvideerimistööd, kui valla/linna piires veel leidub p.1 nimetatud paiku, kindlaks tegema kõik sarnased paigad ja andma konkreetsed tähtajalised korraldused nende likvideerimiseks.

§3.

  Kohustada valla/linna Täitevkomiteesid läbi viima p.1 nimetatud paikade likvideerimistööd oma isiklikul vastutusel 20. juuliks 1945.a.

§4.

  Valla/linna Täitevkomiteed on kohustatud ette kandma oma valla/linna piirides avastatud ja likvideeritud vaenlaste matusepaikade ja haudade arvust Tartumaa Sõjakomissariaadile ja Tartumaa Täitevkomiteele hiljemalt 20. juuliks s.a.

§5.

  P.3 läbiviimise kindlustamiseks tuleb valla/linna Täitevkomiteedel eraldada aegsasti vastaval arvul töötajaid, kes kohaliku miilitsa voliniku järelvalvel läbi viivad likvideerimistööd järgnevalt:

  a) likvideerimine läbi viia kiiresti ja asjalikult, ilma mingi erilise tähelepanu tõmbamata;

  b) vaenlaste hauakääpad tulevad teha maatasa ja võimalikult nii, et koht peale tasandamist ei eralduks ümbruskonnast;

  c) aiad, piirded, ristid jm. märgid tulevad maha võtta ja ära koristada kohalt.

§6.

  Selle korralduse täitmise järelvalve pannaks T.T.Miilitsa organeile.

Tartumaa Täitevkomitee esimees:

                                                     /E.Tõnurist/

Täitevkomitee sekretär:

                                                     /H.Leibur/ 

Saadetakse kõigile valla/linna täitevkomiteedele 

t ä i t m i s e k s.

  Tartus, 6. juulil 1945.a. Nr. 5151                         Tartumaa TK sekretär:  /H.Leibur/

                                            Pitsat.

2 nädalat ja ligi 3000 kalmu asemel tühi maa, kuhu hakati peatselt uutele inimestele matuseplatse välja andma, kuigi Saksa sõdurid olid maetud madalale, umbes 1.10 - 1.30m.

Ja nii tehti igal pool, Eestis muudeti olematuks umbes 35 000 Teises Maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõduri ja ohvitseri matusepaigad.

 Ja nii mitte üksi Eestis, vaid kogu Nõukogude Liidus. 

1942.aasta 1.aprillil  anti NSVL Riikliku Kaitsekomitee poolt välja määrus nr 1571 vaenlase kalmistute likvideerimisest Nõukogude Liidu linnades.  

 Praegu on võimalik Pauluse surnuaial Saksa sõdurite matmispaika kindlaks määrata seda kohta kolmest ja poolest küljest ümbritsevate tammepuude ridade järgi.

 12. oktoobril 1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil ( Riigi Teataja II 1995, 41, 177). Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Saksa sõjaväekalmistud on taastatud Ahtmes, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kudjapel (Kuressaare lähedal), Narvas, Pärnus, Rakveres, Maarjamäel ja Pirital (Tallinnas), Toilas, Valgas ja Viljandis. Tartus Pauluse kalmistul on taastatud kalmistu mälestusehis.

 https://esm.ee/lisategevused/sojahauad/saksa-sojavaekalmistud

   Sakslased rajasid 1996. aastal Pauluse kalmistule väikese memoriaali risti ning tihedas kirjas hukkunute nimedega, puhastasid tiigi, korrastasid ümbruse, siiamaani maksavad koha korrashoidmise eest. Daatumeid vaadates hakkab õudne - kõik noored mehed.

 Arvi ja tema neli kaasvõitlejat Jägalas 1944.a. Edasist saatust ei tea.

Tiina pildikastist.

 Natuke hilinenud ja painutatud info 1953.a Välis-Eesti ajalehes "Võitleja", siin.

 Samaaegselt vaenlase haudade hävitamisega hakati rajama punamonumente, sellest järgmises postituses.