2 pilti 5 minutiga

  1920-ndatel ja 1930-ndatel käis pidev võitlus meisterfotograafide ja kiirpäevapiltnike vahel.
Ateljeefotograafid püüdsid säilitada fotode kõrget hinda ja kvaliteeti. Arusaadav, nad olid teinud investeeringuid nii õppimisse kui ka tehnikasse, samuti ruumidesse,  ja see tuli tasa teenida.
 Tänava- ja laadapiltnikud olid ka teinud investeeringuid, aga vähem, mis võimaldas neil palju odavama hinnaga fotosid müüa. Ühelt poolt oli see hea, võimaldas ka vaestel inimestel endast lasta pilti teha, teiselt poolt viis see üldise kvaliteedi alla.

24.märtsil 1930 registreeriti Eesti Kiir-Foto Ühing, mis nägi ühingu eesmärgina liikmete majandusliku seisukorra tõstmist, piltnike huvide kaitsmist ja vaimse külje eest hoolitsemist.

1.juulil 1931 kehtestati Meistrite, õppinud tööliste ja tööstusõpilaste seadus. Selle järgi tohtis oma kutsealal tegutseda ainult Tööoskuse Ameti poolt välja antud kutsetunnistuse alusel. See käis ka fotograafide kohta, kes pidid ennast harima ja kutseoskuse eksami tegema Eesti Meisterfotograafide Ühingus. Iga aastaga kutseeksami nõuded karmistusid, uusi konkurente polnud vaja. Meistrieksamile võis tulla õppinud tööline, kes oli sooritanud tööliseeksami kolmel erialal: retušeerija, operaator ja laborant-kopeerija, ning töötanud fotograafia alal 3 aastat. 1939.a tahtis EMÜ sisse viia ka fotograafide keskhariduse nõuet, väidetavalt eeldab fotograafia kunstimaitset ja suuremaid teadmisi kui teised kunstioskused. Tegelik eesmärk oli tõkestada kutseliste fotograafide arvu kasvamist.

Tallinnas 1922, Foto Peeter Toominga raamatust "Tähelepanu, pildistan!"

 Eesti Meisterfotograafide Ühing tegutses innukalt kiirpäevapiltnike vastu. Näiteks nõuti Tallinna linnavalitsuselt, et see ei rendiks alates 1937. aastast enam kiirpäevapiltnikele töökohti.

Tallinna linnavalitsus tuli vastu ning otsustas EMÜ ettepanekul piirata kesklinnas kiirpäevapiltnike arvu, nad aeti minema Balti jaama eest, Jaani kiriku juurest, Virumäelt ja poeglaste gümnaasiumi juurest.

 Et fotograafe oli palju ja teenistuse eest tuli võidelda, näitab 1938.a ajalehenupuke. Tänapäeval üsna levinud praktika (olen näinud laeval, aga ka Jurmala veepargis), aga tolleaegse tehnikaga?

 Kiirpildistaja Barklai platsil. Tartu linnavalitsus andis luba Joh. Värsile käesoleval aastal kuni 1.juulini Barklai platsil ja Suurturul teha kiirülesvõtteid kodanikest. Pildistatakse möödujaid ilma neilt luba küsimata, neile tehakse ainult teatavaks, et neid on pildistatud. Kes tahab, see võib siis järgmisel päeval oma pildi ära osta.

Postimees, 12.01.1933

Minu ja Osta.ee fotod.
Kasutatud kirjandus: Kaljula Teder "Eesti fotograafia teerajajaid", Tln 1972