Kolmeliitrine purk

Jälle pannakse õunamahla 3-liitristesse purkidesse. Minu koduste purkide hulgas oli päris huvitavaid eksemplare.

Eriliselt laineline ja paksuseinaline purk meie keldrist.

  Kodusel hoidistamisel oli nõukogude ajal suur probleem purkide sulgemiseks vajaminevate kaantega - neid polnud kusagilt saada.
Ühekordsete plekkkaante hankimiseks olid alljärgnevad variandid:
a) juhtusid peale, kui neid müüdi, aga rohkem kui 100 ei tohtinud korraga osta;
b) keegi tõi (varastas) konservitehasest;
c) keegi tõi tundmatust Venemaa linnast, kus neid oli vabalt müügil;
d) vahetasid Estvorsõrjo kokkuostupunktis kaltsu ja raha vastu; 
e) olid talvel eelmise aasta hoidistel võtnud kaane nii ettevaatlikult ära, et neid sai teist korda kasutada.

Edasi, 16.sept 1987

Tartu Ehitusmaterjalide Tehas hakkas tootma mitmekordselt kasutatavaid klaasist purgikaasi.

Meistrimehed, kellel oli juurdepääs plekile ja stantsidele tegid ise mitmekordselt kasutatavaid purgikaasi. Võru Gaasianalüsaatorite Tehases töötav Paul tegi selliseid kaasi. Kutsusimegi neid Pauli kaanteks.

 1936.aastal oli tolleaegne NSVL toiduainetetööstuse pealik Anastass Mikojan kaks kuud Ameerika Ühendriikides vaatamas sealset toiduainete tööstust. Muu hulgas pani ta tähele, et ameeriklased joovad hommikuti apelsinimahla ja ta  hakkas mõtlema, et ka nõukogude inimesed võiksid hommikuti mahla juua. Aga sellega oli üks probleem - nõukogudemaal oli apelsinidega kehvasti. Asendus leiti kiiresti - tomatid. Tomateid oli külluses ja tomatimahla hakati villima 3-liitristesse purkidesse. Mahla tehti ainult tomatitest, ei mingeid kontsentraate ega keemiat.

 Mahlade sortiment kasvas 1960-ndate alguses. 1970-ndate keskel olid poes 3-liitriste purkidega müügil juba kirsi-, viinamarja, jõhvika-, õuna-, pirni-, granaatõuna ja ploomimahl. Mahlu hakati villima ka uue suurusega taarasse, 0,7-liitristesse pudelitesse.

Torbikukujulisse mahlaautomaati valati 3-liitrise purgiga mahl ülevalt sisse ja siis alt kraanist lasti klaasi ja müüdi klaasikaupa. Klaasid olid korduvkasutuses ja loputati kergelt kohapeal.
Igas torbikus oli erinev mahl.

Nõukogude ajal olid 3-liitrised purgid ohtralt tarvitusel. Lisaks suurtes purkides mahlade müümisele, räägitakse lugusid ka veini ja viina müümisest 3-liitrises purgis.
 Saaremaalt on selline lugu:
 Külapoes olevat olnud viin müügil ainult 3-liitrise purgiga. Kui keegi tahtis väiksemat kogust osta, oli müüja lahkelt lubanud: "Kui üle jääb, too siia, ostan tagasi." Mitte keegi ei toonud.

 Venemaa praegused õllepoed müüvad enamasti lahtist õlut, poe seinal on mitukümmend kraani, kust lastakse kliendile sobiva suurusega taarasse tellitud kogus õlut. Pildil on tänapäevane võimalus poest õlut osta.

 

 

Venemaal on populaarne sõnamäng asjadest, mis mahuvad 3-liitrisesse purki. Üks mängija ütleb eseme nimetuse, mis mahub purki, teine peab selle lõppeva tähega uue eseme ütlema. Võidab see, pärast keda enam ühtegi sobilikku eset ei suudeta nimetada. Võib mängida ka täidan, täidan laeva põhimõttel st ühe kindla tähega algavate sõnadega