1950. aasta üldlaulupidu

  Laulupidu on kauaoodatud ülev sündmus, osavõtjad toovad kaasa mälestusi, pilte, meeneid. Laialt võttes on kõik laulupeod ühesugused, lähemalt vaadates aga ei ole olemas kahte ühesugust laulupidu.

Pärnu Lydia Koidula keskkooli lauljad.

Laulupidu on alati olnud tähtis vahend kodanike poliitilisel harimisel. Ühislauludest tekkinud eufooria on püütud suunata keisrihärra, isakese Stalini või mõne muu riigivõimu kiituseks. Jääb tunne, et meil on tore elada ja kõik tänu parteile ja valitsusele.

Rahva ühisest rõõmust kõneles leelutaja Laine Mesikäpp, õhutades laulus väljendama oma mõtteid ja tundeid.
Sirp ja Vasar, 29.juuli 1950


...
Tulgu kõik vallad vaatemaie,
linnad ligi laulemaie.
Tulge kõik me liidu velled,
Valgevene väljadelta,
Volga laiulta luhilta,
ühes koos kõik laulemaie,
südamesta hõiskamaie,
suure Stalini kiituseksi,
tänuks targale isale,
rõõmupõlve rajajale,
kalli kodu kaitsejale,
rahulipu hoidijale!

Kas kunagi on rahvas vaba?

Pildid Urmase albumist ja raamatust "Nõukogude Eesti 1950. aasta üldlaulupidu", Tallinn, 1951.