26 märts 2017

Esimesest üldlaulupeost


  Esimene üldlaulupidu 1869. aastal on minu jaoks müstika. 1867.a on ikaldusaasta, 1868-1869 on nälja-aastad, eriti suur nälg on 1869.a esimesel poolel. 1869 on üks 18.-19. saj suurima suremusega aastaid üldse. (1869.a sündis Eestimaa kubermangus 9315 inimest ja suri 14 324 inimest, iive –15,5%.) On alanud ka laiaulatuslik väljaränne Venemaale.
  Ja me korraldame 18. - 20. juunil 1869 Tartus tänulaulupeo Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevaks! Keda ja miks me täname, kui inimesed nälgivad ja surevad nälga? Samas võib põhjendada ebasobivat aega pika asjaajamisega - palve laulupeo lubamiseks saadetakse valitsusse 8.aprillil 1867, jaatav vastus saabub 20 kuud hiljem, 20.veebruaril 1869 - laulupidu korraldatakse nelja kuuga.
  Aga ikkagi on ennast väga raske panna sellesse aega ja olukorda mõista. Nälg oli 1969.a kevadel, laulupeoks ettevalmistamise ajal, haripunktis. Oleks nagu pidu katku ajal. Kuidas suhestuvad omavahel nälgijad ja lauljad? Ma saan aru, et laulsid jõukamad ja nälgisid vaesed, aga toidupuudus sellises ulatuses pidi ju kõiki inimesi mõjutama.


Mälestusmärgi avamine 1959. aastal.






Esimese laulupeo mälestuskivi 1959-1994, praegu laululava taga.

 Laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht on Johann Voldemar Jannsen.
Meil on mehed-naised läbi aegade suhteliselt võrdsed olnud, eesti keeles puuduvad isegi sood. Aga Jannsen nõuab, et laulupeole tuleksid ainult mehed, kuigi suur osa koore on segakoorid ja peavad selle nõudega seoses oma laulud ümber õppima.
 Jannseni põhjendus, miks naised peavad koju jääma:
 "Neid kõiki laulupiduks kokku kutsuda ei näinud sünnis olewat. Sest kuidas oleks wõinud meeste- ja naisterahwas igast nurgast, kui ka üheainsa päewa peale kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandust poleks ettetulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud ehk teda koguni keelanud pühitsemast."
  Väga hoolitsev, peaaegu nagu tänapäevased poliitikud. Ma arvan, et laulupeole tullakse eelkõige nendest maaperedest, kellel on palgatööjõud abiks.
Esimesed segakoorid laulavad alles 3.üldlaulupeol 1880. aastal.

  Suuri vaidlusi põhjustab ka esimese laulupeo repertuaar, on 2 konkureerivat laulurepertuaari - Jannseni "Eestirahwa 50-aastase jubelipiddo Laulud" ja Jakobsoni "Vanemuine kandle healed". Jakobson, keda ei võeta kuulda, väidab, et see pole mingi eesti laulupidu, vaid saksa laulupidu eesti keeles. Jakobson laulupeole ei tule.
 

 Praegune, 1.laulupeo mälestusmärk, mille vastu ülemine kivi 1994.a välja vahetati. Miks, ei tea. Autor Mati Karmin.

  Teine üldlaulupidu peetakse 10 a hiljem, 1879. aastal. Tahetakse varem teha, aga Vene-Türgi sõda ja korraldajate omavahelised vastuolud segavad.  


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar