06 veebruar 2019

Pärastsõjaaegne metsatöö


 Puukoorem Tabivere jaama juures.

 Et pärast sõda kõik uuesti üles ehitada, oli palju puitu vaja. Kõigil taludel oli metsa mahavõtmise ja väljaveo kohustus, samuti asutustel. Kui lugeda 1940-ndate lõpu - 1950-ndate alguse ajalehti, siis kõik numbrid kajastavad metsaraiumise käiku.

 Postimees, 31.märts 1946

Edasi 1948

Kui tol ajal oleks olnud praegune tehnika, siis ei oleks meil vist ühtegi puud metsa jäänud. Õnneks võeti puid maha kahemehesaega.

 Kahemehesaag, veel mõnikümmend aastat tagasi igapäevane asi, on muinastööriistaks muutunud.

Metsameeste suitsupaus.

1958.aastaks on metsa juba liiga palju maha võetud. Eesti Looduse 1958.a 6. numbris hoiatatakse, et nii ei saa jätkata, tuleb puidu kasutamist arukamalt korraldada, kasutada ära ka oksad ja kännud ja kirjutatakse veel sellest, et puudega kütmine on hirmus metsaressursi raiskamine.

Mõeldes metsavarude ülemäärasele ekspluateerimisele tekib loomulikult küsimus: mille arvel tuleks siis katta vahe puidu tootmise ja tegeliku vajaduse vahel? Väga lühinägelik on selleks kasutada jaanalinnulikku abinõu - "suurendada" küpsete metsade tagavara raievanuse allaviimise teel. 


 

Ajakiri Eesti Loodus 1958






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar