16 august 2017

Blogist varastatud pilt skulptuuriks

Käisin Palal, sinna on tore skulptuur tehtud, kohalik rahvas ütleb, et Joss pani endale ausamba. Pala vallavanem on varem veterinaarina töötanud.





„Paari aasta eest märkasin ühel näitusel toda meierei juures tehtud fotot ning leidsin, et see väärib jäädvustamist, kuju püstitamist. Otsisin kunstnikke, kuni sain kaubale lätlastega Riia lähedalt,“ räägib idee autor Jozsef Weinrauch, Pala vallavanem.

Maaleht 31.05.2017


 Olin seda lugu natuke teistmoodi kuulnud, et Jaan Pärna nimeline mees vedaski igapäevaselt pulliga piima meiereisse kuni selle õnnetu juhtumini, aga eks sellistele juttudele ongi omane variaablus, iga rääkija paneb midagi juurde või võtab ära.

 Pilt tundus mulle tuttav, kodus otsisin oma pildi välja ja oligi seesama, jalutuskäikajas küljest ära lõigatud, osa valgeid täppe kõrvaldatud,  aga äratuntavalt palju kriipse-täppe-kärbsemusta on samad. Originaali vastu ei ole keegi huvi tundnud.



 

 Netti pilte riputades tuleb arvestada, et need hakkavad seal oma elu elama.

Aga ikkagi hakkasin jälgi ajama, püüdsin taastada pildi teekonda.
 

 1.jaanuaril 2013 panin blogisse pildi "Pulliga piima viimas", siin.

Ammust naljalugu mäletatakse rahvasuus tänini ning on säilinud ka üks Pala meierei ees tehtud foto, millel näha piimavankri ette rakendatud pull ja teda vaatama kogunenud külainimesed. Paar aastat tagasi, kui Pala raamatukogus oli näitus piirkonna elu-olu kajastavatest vanadest fotodest, oli seal väljas ka kõnealune pilt. Vallavanem Jozsef Weinrauch nägi seda ning tasapisi tekkis tal idee lustakas lugu külakeskkonnas nähtaval kujul jäädvustada, ent mõtte teostamine võttis päris palju aega.

Vooremaa 6.05.2017
 


 Ainuke ajaloonäitus Pala raamatukogus oli juuli-oktoober 2013, see.
Mälestuste jagajate hulgas selle pildiga seonduvat nime pole. Võimalik, et keegi oli pildi netist alla laadinud, jalutuskäikajas ära lõiganud ja raamatukokku näitusele saatnud.


  Ma ei teagi, mida asjast arvata.
  Olen selle pildi kapipõhjast välja toomisega nagu midagi ära teinud, aga samas kripeldab.
  Muuseumide töötajad ja erinevate ajalooraamatute ja -näituste koostajad on mulle sageli pildisooviga kirjutanud ja alati oleme kokkuleppele jõudnud.
  Samas on see, et siit blogist võetakse pilte, kõrvaldatakse blogile viitav tekst ning esitatakse Facebooki nostalgialehtedel enda omadena, igapäevane asi.
  Aga skulptuuri ei ole varem tehtud.
  


3 kommentaari:

  1. Võiks ikka küsida, enne kasutamist, aga et blogipostitusest skulptuur on tehtud, võib ikka päris uhkeks teha!

    VastaKustuta
  2. Peab vist jah lihtsalt uhke olema.

    VastaKustuta
  3. Raamatukogud, muuseumid jt taolised asutused on väga hoolimatud sellistel puhkudel, fotode juures reeglina ei märgi autorit, veel vähem siis allikat. Netis kõik voolab nii ehk naa ja autoriõigust või esmaavaldaja au keegi ei arvesta ega tunnista. Aga võib ju proovida oma materjale kaitsta ja lehel teada anda, et ainult kokkuleppel vmt. Viimasel ajal on jäänud mulje, et isegi Postimees avaldab mõningatest blogidest postitusi (autori nimega ja tekst täies mahus), aga ei tõtta ette kokku leppima ega kiirusta ka honorari maksmisega.

    VastaKustuta