Mina (nimi ja perekonnanimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees:
palavalt armastada oma kodumaad, elada, õppida ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik Partei, täita alati Nõukogude Liidu pioneeride seadusi.
Nõukogude Liidu pioneeride seadused:
Pioneer on ustav kodumaale, parteile, kommunismile.
Pioneer valmistub saama kommunistlikuks nooreks.
Pioneer joondub lahingu- ja töökangelaste järgi.
Pioneer austab langenud võitlejate mälestust ja valmistub saama kodumaa kaitsjaks.
Pioneer on visa õppimises, töös ja spordis.
Pioneer on aus ja ustav seltsimees, seisab alati julgelt tõe eest.
Pioneer on oktoobrilaste seltsimees ja juht.
Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber.
"Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970
Kaunistus Tartu kesklinnas pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäevaks 19.mail 1972.
1940.aastal, kui nõukogude võim Eestisse tuli, oli tõotus selline:
Mina, NSV Liidu noor pioneer, siin kaaslaste ees tõotan, et seisan kindlalt Lenini-Stalini asja eest, kommunismi võidu eest. Tõotan õppida ja elada nõnda, et saada minu sotsialistliku kodumaa väärikaks kodanikuks. Luban ausalt ja sihikindlalt täita noorpioneeride käitumise reegleid.
Neid reegleid oli 28, muu hulgas lubadused armastada Punaarmeed, olla valvas ja vihata vaenlasi, õppida hästi laskma, osata morsetähestikku, lippudega signaliseerimist, tunda maakaarti ja kompassi, osata ujuda ja aerutada, mitte suitsetada, heita õigel ajal magama, hoolitseda oma elamu puhtuse eest jne
Nõukogude Kool nr 2, 1940
Vaatasin alguses enda koolialbumi läbi - ainult üks pioneerikaelarättidega klassipilt, 4.klassis, kui oldi kevadel värsked pioneerid ja mina teistest nooremana veel pioneer ei olnud, mitte keegi ei ole kinkinud mulle endast punase kaelarätiga pilti ja järgmiste klassipiltide tegemiseks on kaelarätid ära võetud.
Pioneeriiga oli 10.kuni 15.eluaastani. 8. ja 9. klassis astuti komsomoli.
Palupera kooli pioneer.
Kui mina pioneer olin, siis pilotkasid ei olnud, need tulid vist 1970-ndate teisel poolel.Pioneerikaelarätt on osake punasest lipust. Tema kolm nurka sümboliseerivad kolme kommunismi eest võitlejate põlvkonna - kommunistide, kommunistlike noorte ja pioneeride - vankumatutu ühtsust.
"Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970
Kumma tootesildiga pioneerikaelaräti ostaksite?
Vasakpoolne on toodetud Tallinnas õmblusvabrikus "Võit", parempoolne Leningradis.
Pioneerikaelarätt oli atsetaatsiidist, kortsus kergesti, vähemalt ühe kaelaräti olen triikraua külge kõrvetanud.
Hargla kooli pioneerid 1963-1964
Saluut on pioneeritervitus. Tervituseks tõstab pioneer viis tihedalt kokkusurutud
sõrme peakohale, kusjuures sõrmed peavad olema peast kõrgemal, sest ta seab kõigest muust kõrgemale kogu maailma töötava rahva huvid.
Eesti pioneeride deviis muutus aja jooksul, kõigepealt, 1940.a oli:
"Võitluseks Lenini-Stalini asja eest ole valmis!"
Seda korrigeeriti:
"Võitluseks Lenini-Stalini
põhimõtete eest ole valmis!"
Hiljem:
"Pioneer, võitluseks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ürituse eest ole valmis!"
Pioneeri vastus saluteerides: "Alati valmis!"
Noor leninlane saluteerib pioneerideviisile vastates, punast lippu tervitades, NSV Liidu riigilipu ja liiduvabariikide lipu heiskamisel, Nõukogude Liidu riigihümni, parteihümni "Internatsionaal" ning liiduvabariikide hümnide esitamisel, V.I.Lenini mausoleumi juures, Nõukogude kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest langenud võitlejate mälestussammaste juures. Pioneer tervitab saluudiga pioneerijuhte, pioneeri- ja sõjaväerivi.
"Vanempioneerijuhi käsiraamat", Tallinn 1970
Hargla kooli sümboolne pioneerilõke.
Ühe klassi lapsed moodustasid pioneerirühma, mis jagunes kaheks-kolmeks salgaks, kogu kooli rühmad moodustasid pioneerimaleva. Pioneeritööd koordineeris koolis palgaline vanempioneerijuht. Mingil määral võib seda võrrelda tänase huvijuhi ametiga.
Aasta kodanik 2013 Marju Kõivupuu töötas aastaid vanempioneerijuhina.
Aasta naine 2003 Birute Klaas-Lang suutis kooli pioneeritööd juhtida keskkoolis õppimise kõrvalt.
Ühe Rapla-lähedase väikekooli pioneerid koos pioneerijuhiga.
49 võiks tähistada oktoobrirevolutsiooni aastapäeva (sel aastal saab 100) või siis pioneeriorganisatsiooni aastapäeva (sel aastal 95).
Igas koolis oli pioneerituba, kus hoiti lippe, trumme ja fanfaare ning
jäljeküttide kogutud materjale, laua peal oli kuhi kirju üle NSVLiidu,
lastelt, kes otsisid kirjasõpru, kui vedas, siis võis kirjasõbra isegi
vennalikult sotsialismimaalt saada. Tiiu Sild rääkis kunagi, et võttis
ühe suvalise ümbriku ja oli kirjavahetuses kogu elu, käis tal Novgorodis külaski. Enamasti muidugi jäi kirjavahetus paari kirja
järel soiku.
Sellel Palupera kooli pioneeril on kaelas valge vilenöör. See tähendab, et ta on lõpetanud malevanõukogu esimeeste kooli. Aga kui see nöör on tegelikult kollane, siis tähendab, et ta on oktoobrilaste juht, aga kui hall, siis pioneeriinstruktor. Veel olid olemas rohelised, sinised, punased ja kirjud nöörid. Vilenöörid olid väga vähestel pioneeridel.
19.mail toimusid suuremates linnades pioneeride paraadid.
Pioneeride paraad 20.05.1962 Tartus.
Kaljo Raua foto FOTISest.
Mina ei saanud kordagi pioneeride paraadile. Harjutasime marssimist igal kevadel, aga alati jäi paraad halva ilma tõttu ära ja üks kord, kui toimus, olin mina haige.
Abikaasa ütles, et tema pioneeripõlve eredaim mälestus on pioneeride paraad Kuressaares.
Pildid Ulvi, Alberti, Antsu ja Kaja pildikastidest ja Osta.ee-st.
Pildid Ulvi, Alberti, Antsu ja Kaja pildikastidest ja Osta.ee-st.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar