09 märts 2017

Lastehalvatuse puhang Eestis 1958


Endel ja Salme abiellusid 14.juunil 1958. aastal.

  Uuesti pani Endel pulmaülikonna selga vähem kui 2 kuud hiljem, Salme matustel, 7.augustil 1958. aastal. Salme suri lastehalvatusse.


  1958.a suvel algas Lõuna-Eestis, esijoones Tartu, Elva, Otepää ja Põltsamaa ümbruses massiline haigestumine poliomüeliiti. Enne seda, aastatel 1952-1957 oli igal aastal 45 kuni 186 halvatustega haigusjuhtu, kellest suri 11,2%, nüüd aga registreeriti lühikese aja jooksul 991 haigestumist.
  Kui nime järgi võiks arvata, et see on lastehaigus, siis epideemiate ajal tabas see haigus nii meil kui ka mujal Euroopas peamiselt igas vanuses täiskasvanuid. 1952. aastal oli mitme tuhande haigega epideemia Kopenhaagenis. 

  Haiguse tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka, mis tungib kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest, mille tulemusena nende poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Surma põhjuseks on peamiselt hingamislihaste halvatused. 

 Epideemiaaegsed haiged hospidaliseeriti Tartusse närvikliinikusse ja nakkushaiglasse. Maarjamõisasse, L.Puusepa 2 majja moodustati omaette poliomüeliidi osakond, 1958.a septembris rajati hingamiskeskus. Erakorralise olukorra tõttu katkestati arstiteaduskonna 6. kursusel õppetöö ja tudengid pandi poliomüeliidiga tegelema. Nende peamine ülesanne oli palatites õigeaegselt teha kindlaks patsiente, kellel hakkab kujunema hingamislihaste halvatus. Iga 3-4 tunni järel kontrolliti testidega hingamislihaste jõudu, mõõdeti vere hapnikuküllastust jne Pidevalt oli nende jälgimise all 15-20 haiget, kokku tehti vaatlusi rohkem kui 70 haigel.
  1958.a viimastel kuudel olukord stabiliseerus, uusi haigeid lisandus vähe, puhang oli läbi.
 
  10.jaanuaril 1959 tegi Eesti NSV tervishoiuministeerium otsuse hakata massiliselt elanikkonda vaktsineerima  Sabini elusvaktsiiniga. Algul vaktsineeriti 26 000 inimest epideemia esinemise piirkonnas ning 15.märtsist kuni juunini 1959 kogu Eesti elanikkond. Samal ajal käivitus vaktsineerimine ka Leedus, Lätis, Kasahstanis, Valgevenes, Moldaavias ja Venemaa mõnedes piirkondades, 1959.a lõpuks oli Nõukogude Liidus poliomüeliidi vastu vaktsineeritud 15,2 miljonit inimest. 
 1959.a registreeriti Eestis 55 haigusjuhtu.

  Vaktsiine on 2 tüüpi: surnud (süstitakse) ja elusvaktsiin (võetakse suu kaudu). Ameeriklase Jonas Salki poolt välja töötatud surmatud polioviirusega vaktsineeriti osa Tallinna elanikest 1957.aastal, Salki vaktsiin annab immuunsuse umbes 70% vaktsineeritutest.

  Poliomüeliidi halvatuste järelseisundid vajasid aktiivset ravikehakultuuri. Selliseid haigeid oli palju, metoodikat alles töötati välja. Tartus tegeles sellega 4. kursuse raviosakonna üliõpilane Uno Ugandi, kes oli varem kehakultuuriteaduskonna lõpetanud. 1959.a lõpus hakati Haapsallu rajama poliomüeliidihaigete taastusravi keskust. 
   Inimesi, kellel oli lastehalvatuse põdemise tagajärjel üks jalg teisest lühem, võis 1960-ndate linnapildis kohata päris sageli.

  Teemat läbi töötades jäi mulle mulje, et kuigi varasematel aastatel oli umbes 100 haigusjuhtu aastas, ei oldud 1958.a haiguspuhanguks valmis, puudusid spetsialistid, seadmed, metoodika, kõigega jäädi hiljaks.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar