Samariitlased 1936

 Ta nägi natuke maad eemal puu all väikest telki. Telgi tipus lehvis valge lipp punase ristiga.
  "Käes!" hüüdis proua rõõmsalt. "Mis muud kui viime oma merehädalised punase risti telki! Ehk saab sealt esimest abi..."
  Kaks noort samariitlast kuulasid huviga vanaproua jutustust sellest, kuidas ta poisid oli leidnud ja mis siis edasi juhtus. Kuulates askeldasid samariitlased nobedasti laste kallal. Püksikesed laotati murule päikesepaistele kuivama. Püksata poistele anti vett juua. Siis tehti ase, pandi nad pikali ja kaeti linaga.
  "Esimesed hädalised meil täna!" naeratas noorem kahest samariitlasest.
  Paari minuti pärast magasid Tripsu-Trapsu nohinal.
  Muidugi hoolitseti Trulli eest igapidi. Tema magada ei tahtnud. Ta vestles lõbusalt mõlema samariitlasega. Eriti meeldis talle noorem samariitlane.
...
Trull jäi telgi kõrvale murule istuma. Ta kõrval istus samariitlane. Trull oli talle nimeks pannud tädi Riitla.
...
Siis toodi telki laululaval nõrkenud ja meelemärkuse kaotanud naislaulja: tal olid kirjud rahvariided seljas.

Marta Sillaots "Trips, Traps ja Trull" 1935, 2.ptk "Laulupeol"

Arvatavasti on kõigil piltidel Tartu samariitlased.

Eesti Punase Risti samariitlaste organisatsioon loodi 22.jaanuaril 1927.a. Samariitlaste põhimõtteks on ligimese armastus ja tema aitamine. Nende ülesanneteks on esmaabi andmine, vanurite ja puuetega inimeste abistamine, nõu andmine tervishoiuküsimustes, isiklik eeskuju tervislike eluviiside kujundamisel.

Tunnistuse ülemises osas on Punase risti samariitide organisatsiooni embleem, mis on võetud piiblist, Samaaria mehe kuju punasel ristil, see on Eesti samariitlaste märk, grupipiltidel on sama märk ka varrukalintidel.

 Punane Rist koos tervishoiuorganitega korraldas samariitlaste ettevalmistamiseks kursusi, mis lõppesid katsetega. 1939.aastaks oli kursused läbi teinud ligi 10 000 samariitlast. 

 Esimese rea valges riietuses naine on ka ülemisel õppuse pildil ja ülemisel grupipildil, mõlemal keskel, võimalik, et on ka teisi mitme pildi peal olijaid.

 

Eriti aktiivselt tegutses samariitlaste Tartu koondis, mida juhtis meditsiiniüliõpilane Ernst Eller (05,02.1906.a-06.08.1959.a), hilisem Tartu maakonna peasanitaararst. Samariitlased korraldasid meditsiinilist valvet suurematel rahvakogunemistel, spordivõistlustel, andsid vajadusel esmaabi töökohtadel. Organisatsiooni kuulus hoolekande lendsalk.
  Terviseleht nr 9 2000 "

Selle pildi järgi nägi eestiaegne haigla päris ilus välja, ülestõstetavad voodid ja puha.

Nüüdisaja ideaalsemaid transpordivahendeid maanteedel on sanitaarauto. San.auto kaitseb kannatanut ilmastiku kahjulike mõjude eest. Ta võimaldab kannatanule otstarbekohase ja mugava asendi kanderaamil, mil ei puudu madrats, padi, lina ja tekk (madrats kanderaamil?!). San.-auto seinad ja lagi, samuti kui haige tubagi, on valged või mõnda teist rahustavat värvi, avarad aknad annavad rohkesti valgust ja võimaldavad kannatanule vaate ümbrusse ja maastikule (kannatanu naudib vaadet?); pimeduse tulekul on auto soovi järele valgustatud elektriga; autos on puhas õhk, kuna ei puudu ka ventilatsioon; autos on soe, sest mootori töötamisel tekkiv soe gaas läheb radiaatorist läbi ja soojendab autot. Siin on karavin värske veega (ei ole autos väga otstarbekas anum), pesemisnõu voolava veega, apteegikapp ühes vajaliste abiandmise vahenditega jne. Kaasa sõidab san.-personaal.

"Esmaabi ja tervishoid", 1938

Aitäh Leale