Eesti. - Suvituskoht Haapsalu. Linna mudaravila. O.Haidaki fototrükk Narvas.
Kui rääkida mudavannest, siis ei saa jätta mainimata ka söehappe-vanne.
Neid kirjutab arst eriti meile, s. o. lehemeestele, sest oleme
närvilised. Ravi ja suvitus Haapsalu linna supelasutuses algas nii
söehappe-vannidega. Annad arstitähe kontoris hallipäisele daamile ja
ootad siis õe ning vanninaiste korraldusi. Ootetuba on ilus ja avar.
Ajalehti seinal ja laual. Valgega kaetud kuschetel lebab vannist
väljunud inimesi, punased ja prisked kui porgandid. Vannitube on
paarkümmend. Oled siin eraldatud kabinetis üksi oma haigusega ja
alastusega. Kui olin juba vees, siis ilmus vanninaine ja suskas vanni
põhja kuus kausikest mingi elemendiga, mis pani vee vannis mühisema ja
kohisema. Pärast pistis vesi meeletumalt keema. Aiva visin ja vulin.
Mind virutati ühest vanni servast teise. Sõnaga, olin kui kuivanud
pintsel, mida maaler kupatab kuumas vees.
Lehemees Heini tervist kosutamas. Postimees, 1930
Sedapuhku on nüüd Haapsalus juba täis hoog sees. Juhan Simmi
kunstnikukäharad muudkui hõljuvad päeval plaazil ja õhtul kõlakojas,
ning suvemuusikat voolab nagu vett. Ainult suvitajaid – neid õnne ja
rikkuse toojaid – on veel seniajani kasinasti, missugune nähtus tuleb
kirjutada tervelt laulupeo arvele, kuna enne Vanemuise pidupäevi keegi
ei söanda Tallinnast lahkuda. Friedebert Tuglast, kes siin vana põline
suvitaja, oli juba neil päevil näha rannas liikumas.
Suvitajate pere kasvab. Suvitusleht nr. 19, 1933
Tagakülje emotsioon sobib väga hästi ka tänasesse päeva.
Eesti. - Suvituskoht Haapsalu. Kuursaali ümbrus. O.Haidaki fototrükk Narvas.
Varsti peale laulupidu jõudis Tartust kohale Miina Hermann ühes laulupeol teenitud loorberitega. Samal ajal tuli kohale ka lauljate liidu esimees Juhan Aavik. Mõlemad heliloojad võtavad praegu Haapsalus mudavanne ning karastavad oma tervist. Et bukett oleks aga päris täielik, selleks loodeti Haapsalusse tulevat ka helilooja Raimund Kulli, kes mõne päeva eest jõudiski siia õnnelikult pärale. Nõnda on laulupeo juhtiv koosseis praegu kõik Haapsalus. Supelrannas võiks korraldada päris kergelt uue laulupeo, oleks aga olevat lauljaid. Aga lauljaid on Haapsalus vähe. Peale laululindude tuleb kõne alla ainult Konstantin Savi, kes nüüd peab laulma kõigi lauljate eest korraga. Ja seda ta teebki. “Ma üks kord suu-uudle-sin sind…” nii laulab ta nüüd kuursaalis ning paljudel neidudel on sellest väga hea meel. Kõige muu sekka peab nimelt mainima, et Haapsalus on tänavu eriti palju kauneid neide, kes suvelõbusid ihkasid nautida muidugi kõige täielikumal määral. Suur põud on aga tulnud üle maa ning seetõttu on noormehi Haapsalus väga napilt. Üks ilus Savi laul kuursaalis paneb aga selle kõik unustama ning suvitamine läheb siis edasi poole kergemalt.
Lisaks laululindudele... Postimees 1933
Foto J.Grünthal
Haapsalu raudteejaam.
Foto J.Grünthal
Üldse ongi vist õigem, kui suvitusreporter sõidab Haapsallu sama teed, mida suvitajadki. Nimelt 3. klassi vagunis Eesti Vabariigi raudteel, mille Haapsalu auks ja iluks laskis ehitada Vene tsaar. Et oleks mugavam ta perekonnaliikmeil sõita siia suvitama. Aga praeguse aja mugavusnõudeile see igatahes enam ei vasta. Ligi 4 tundi logistamist Tallinnast Haapsallu. Arvan, et Haapsalu linnavalitsus peaks kinkima mõnele raudteevalitsuse direktorile või teedeministrile mõne suvila Tallinna-Haapsalu raudtee ääres. Küll siis rongid liikuma hakkaksid – vähemalt hobusekiirusegagi. Aga nüüd…“Traa-raa-rong-lõks!” veerevad aeglaselt vagunirattad. Rongijuht tuleb Riisiperes vedurilt maha ja istub haigutades jaama ette pingile.
Suvitusreporter sõitis Haapsallu. Suvitusleht nr. 16, 1933
Tänud Mirjamile ja Väinole
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar