Olin 2 nädalat Portugalis ja käisin Porto laupäevasel täikal, mis oli enam-vähem samasugune kui meie oma, ning ostsin sealt 1965, 1966 ja 1967 Hispaanias välja antud postkaardid õnnelikust pereelust. Meie ehitasime kommunismi, aga mood ja pereväärtused olid ka meil minu mäletamist mööda umbes samasugused.
Selliseid kostüüme kandis minu inglise keele õpetaja 1969.aastal, ta oli kooli kõige silmapaistvamalt riietatud noor naine. Ka kõrgeks tupeeritud soengud olid meil moes.
Hommikumantlis valge särgiga isa, see tundub natuke liig, aga tupeeritud soenguga roosas kleidis ema on loomulik. Kõik on õnnelikud - jää või uskuma, et perekonnaelus peitubki õnn. Emal on abielusõrmus ja jube pikad küüned, see viimane on küll imelik, sest kunstküüsi ei tuntud ja ma kahtlustan, et nii pikkade küüntega naised tol ajal lapsi ei puutunud.
Sellel 1965.a kaardil torkasid mulle silma valged tikk-kontsaga kingad ja kitsas seelik, Eestis kanti ka selliseid. Aga üldiselt on tore perepilt, eriti nunnu on isa.
Kena on vaadata paljulapselist peret väärtustavaid postkaarte. Need on mõlemad 1966.a Hispaanias välja antud kaardid, ühe nr on 8076/A ja teise 8076/D.
Ma tean, et need on suvaliste inimestega lavastatud fotod postkaardi tegemiseks, aga ikkagi on sarnane kompositsioon erinevate emadega veider, eriti, kui vaadata, kuidas kõige pikem poiss mõlemale emale ühtmoodi andunult otsa vaatab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar