21 juuni 2013

Kas sina oled juba oma lapse ära andnud?





 Tartus Lutsu raamatukogu vastas poes on müügil selline (reklaam)plakat. Mul lubati lahkelt pildistada.

Aga mis see siis ikkagi on? Kas lastesõim või lastekodu? 
Kõigepealt peaks määrama aja: sellised lapsevankrid olid 1920-ndatel , kleidid on ka täiesti maani.
Kaevasin netis ja leidsin lasteaedade ajalugu käsitlevast artiklist ühe lause: 1910 avati veel varjupaik Tallinnas.
Mulle tundub, et siin on tegemist ikkagi lastekodu tüüpi asutuse reklaamiga. Annad lapse 3 aastaks ära ja muudkui töötad, töötad ja töötad.
Samas, abort oli keelatud ja kogemata lapse saanud vabrikutüdrukul ei olnudki muud väljapääsu, kui perekond ei aidanud. Parem, kui imikute üksi kojujätmine, mis oli veel 1950-ndatel väga levinud.

Veidi ka lastehoiu ajaloost:
Tööstusrevolutsiooni ja naiste tööhõive pideva suurenemise mõjul  hakati 18. sajandil Euroopas rajama laste päevaseks hoidmiseks mõeldud asutusi. Algselt nimetati neid väikelastehoiuks, väikelasteasutuseks või ka varjupaigaks. Esimene vastav asutus rajati Hollandis 1770. aastal. 

Eestis avati esimene lastehoiu asutus samal aastal kui Fröbel avas esimese lasteaia. 1840. aastal avas Elisabeth Üxküll Tallinnas Väikelaste Hoiuasutuse. Asutus oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl. Esimesel aastal võeti vastu 20 last, järgmisel aastal juba 70. Lastehoiu arvatav asukoht oli Kooli tänav 2. Väikelaste Hoiuasutusse võeti 2-7- aastaseid lapsi, kes käisid seal aasta ringi, 6 päeva nädalas. Lapsed toodi kohale siis kui "valgeks läks" ja viidi ära "kui pimedaks läks". Suvel tavaliselt oli laste päev kella 6-20.00.



Lõikasin pildist välja tüki, kus emad on järjekorras, et oma lapsi ära anda. Keskel pannakse kirja ja vasakul kaalutakse, et 3-aastaselt palju suurem, ilusam ja paksem laps tagasi saada. Muide, sellised kaalud olid lastepolikliinikutes veel 20 a tagasi.











Mõlemad fotod on lavastatud.
Siin istuvad lapsed "õnnelikult" reas vankrites. Kõige esimene ja tagaseinas on väga ilusad punutud voodid. Paremal servas oleva muudetava kujuga söögitooli nõukaaegne analoog on meie majas siiamaani kasutusel

1 kommentaar:

  1. Ma siiski natuke kahtlen, et tegu on asutusega, kuhu lapsed kolmeks aastaks täielikult ära anti. Mu oma isa ja õed-vennad on töötava üksikema lastena viibinud (küll juba nõukogude ajal) niiöelda lastehoius, kuhu nad viidi töönädala algul ja kust tagasi toodi töönädala lõpul. Aastateks ikka ära ei antud, ei tahaks uskuda, et esimese vabariigi ajal asjad nii jubedalt käisid.

    VastaKustuta