Tol ajal oli kõikides Eesti koolides kasutusel ühesugune aabits.
Lk 5, kõige esimene lehekülg aabitsas. Üldiselt jätsid õpetajad selle vahele. Samas puutusid lapsed kohe kokku silmakirjalikkusega ja hakkasid aru saama, et osadest asjadest peab rääkima koolis ja kodus erinevalt..
Lenini asemel viiakse 1991.a aabitsas lilli õpetajale. Esimesel koolipäeval on alati õpetajale lilli toodud. Lk 62-63. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni aastapäevale oli pühendatud mitu lehekülge.
Alumisel lehel tähendab pioneeridega tantsimine seda, et oktoobripühade ajal võeti 1.klassi õpilased oktoobrilasteks, võis kanda Lenini pildiga tähekest rinnas, siin pildil on neil ka.
Lk 50-61. Suur pilt ei kõlvanud kohe kuidagi, aga ka väikestes on mõned muudatused: sõjaveteranile lilli ulatav pioneer on asendatud lilli kastva tüdrukuga ja igavene tuli malega, millegipärast on ka õhupallid lillevaasiga asendatud.
Ma seda pilti kaks korda ei pannud, nagu näete, näärivana asendati sujuvalt jõuluvanaga ja näärid jõuludega ja sama pilt sobib igati.
Kui meil veel näärivana käis, siis loeti sellist salmi:
Kullakallis näärivana,
kus sa panid jõuluvana?
Saatsid Siberisse vist,
sest ta polnud kommunist.
Ühe kohaga on aga juhtunud vastupidine apsakas: 1985.a aabitsas oli õppida õppida õppida välja kadreeritud, aga uues, 1991.a õpikus oli see olemas. See tekst oli igas koolis umbes nii suurelt nagu siin pildil, seina peal, kas ühes või ka mitmes klassis, aga siit on osavalt välja jäetud tsitaadi autori nimi, mis klassides alati juures oli - V.I.Lenin.
Aabitsa tagakaane sisekülje muutused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar