Ralf Parve "Lõbusad värsid", 1952

  Nõukogude võim hävitas praktiliselt kogu endisaegse lastekirjanduse, aga lapsed tahtsid lugeda, algul täideti auku vennasrahvaste tõlkekirjandusega, kuid varsti õppisid ka meie lastekirjanikud õigetmoodi kirjutama.

1950.a 6.veebruari ja 10.märtsi Nõukogude Õpetajates kurdetakse eelkooliealistele lastele mõeldud algupärase kirjanduse vähesuse üle, kirjastuse juures korraldatakse isegi seminar laste- ja noorsookirjanike teoreetiliste teadmiste tõstmiseks.

Milliseid raamatuid siis eesti kirjanikud eelkooliealistele lastele kirjutama hakkasid? Olen selle teemaga tegeldes väga toredaid ja ilusaid raamatuid leidnud, aga ka väga poliitilisi ja didaktilisi.

Ralf Parve "Lõbusad värsid", ilmunud 1952. aastal 15 000 eksemplaris.

Vikipeedia nimetab Ralf Parve selleaegset loomingut ajastukohaseks tendentsluuleks. Tutvustamiseks skännisin kolm eriteemalist värsslugu, neljas tuli ise kaasa.


 Ohakas

Õppur Oskar Ohakas
oli laisk ja lohakas.

Raamatuist ta vähe hoolis -
edasi ei jõudnud koolis.

Laine jagab kogemusi

Toolid sirgeis ridades
seisavad kesk tuba.

Hinge kinni pidades
veerand tundi juba
raadiolt me ei pööra vaadet,
oodates siin lastesaadet.

Kogu meie maja teab -
täna lastesaates peab
kogemusi jagama
meie Laine Tagamaa.

Värssides "Lennukeist ja lendureist" innustatakse lapsi mudellennuga tegelema, mis on sel ajal väga populaarne spordiala, ja tutvustatakse nõukogude sõjalendureid.

Sööstes läbi õhuvalla
tõi Pokrõškin õhust alla
"ässad", kellel rinnas ristid -
lastemõrtsukad - fašistid.

Lisaks Pokrõškinile on Ralf Parve luuletusse põiminud ka Tškalovi, Kožedubi ja Gastello. Neid nimesid teadsid tol ajal kõik nõukogude inimesed.

Kas olid lõbusad värsid?
Minu arvates ei olnud, võib-olla on see minu viga, aga huvitav oli küll.


 Kes on kangelaslendur?
  See juhtus 5.sõjapäeval. Lendur-kommunist Nikolai Gastello sai lahinguülesande - pommitada vaenlase tanke. Ülesande täitmisel tabas vaenlase õhutõrjemürsk Gastello pommituslennukit. Lennuk süttis põlema. Gastello võis päästa ennast langevarjuga, kuid lendur otsustas teisiti. Kindlakäeliselt juhtis ta leegitseva lennuki otse vaenlase tankide ja bensiiniautode kogunemiskohta. Kohtis kohutav plahvatus, mis hävitas kümneid tanke ja lennukeid. Selle kangelasteo eest anti Nikolai Gastellole pärast surma NL kangelase austav nimetus.
  5.sõjapäeval oli kiiresti kangelasi vaja ja kellelgi polnud aega midagi kontrollida. 1951. aastal kaevati Gastello hukkumiskohas tema haud lahti ja leiti sealt hoopis teise lenduri, kes oli samal päeval kadunuks jäänud, Aleksander Mazlovi ja tema radisti jäänused. Jeltsin andis Mazlovile Vene NFSV (Nõukogude Liitu enam polnud) kangelase aunimetuse 1996. aastal. Tegelikult oli seda tüüpi pommitajate ekipaaž 4 inimest, kangelase aunimetuse said seekord kõik.

Pikemalt saab Gastello lugu eesti keeles lugeda siit.

Sünnipäev töökollektiivis

  Ostsin selle pildi antikvariaadist, nii et on olemas ainult pildil olev info.

  Sünnipäevalaps on tõenäoliselt lipsuga mees. Talle on kokku pandud rahadest tehtud ühine kingitus, sünnipäevalaps pakub omalt poolt pudeli viina ja taldrikutäie võileibu. 

  Kohaks on väike saal, mille lava ette on tõstetud laudlinaga kaetud laud, seinal Lenini portree tekstiga Tulevik kuulub meile, sest meie sammume kindlalt edasi meie suure õpetaja Lenini...

Inimesed tunduvad olevat sõbralikes suhetes lihtsa töö tegijad koos kohaliku ülemuse ja raamatupidajaga, esiplaanil olevad naised viina ei joo. Pärast väikest koosviibimist minnakse tagasi tööle. Pildilt paistab heasoovlikkust ja küünarnukitunnet.

  Aeg võiks olla 1960-ndad, võib-olla isegi 1970-ndad.

Tallinn kasvab kiirelt 1939

Tallinn kasvab kiirelt. "Ta võtab iga aastaga nii kõvasti juurde, et mul varsti hakkab ta ülevalpidamine üle jõu käima!" Postimees, 8.märts 1939

Foto Osta.ee-st

Naistepäev

  8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.

Postkaart 1963, tiraaž 50 000 eksemplari.

Tõsine naistepäev Orissaare kolhoosis. Tublid naised saavad alpikannipoti ja raamatu.

See ei olnudki väga ammu, kui naistepäev oli suur püha ja puhkepäev. Kui tulid uued ajad ja uued kombed, visati koos vanniveega välja ka lapsuke. Kes julges rääkida naistepäevast, oli sirgelt venemeelne ja nõukaaegne.
Meie Maa 8.märts 2016

  Illi Ohakas hoiatas Esmaspäevas, et naistepäeva vastased koos pesuveega ka last välja ei viskaks.
  Päevaleht, 8.märts 1990

Päevaleht, 8.märts 1990.

Naistepäev ei jäänud viimaseks, riigipüha naistepäeval jäi viimaseks.

Aga tundub, et meile on naistepäeva vaja.

Naistepäevakaartidest

    Nõukogude ajal, nagu praegugi, oli väga erinevas võtmes naistepäevakaartide kujundusi, kõige rohkem saadeti lihtsalt lillede või kevadise loodusega postkaarte, aga oli ka toredaid ja teravmeelseid joonistusi. Mulle meeldivad need 2 alumist, selliseid kaarte on väga meeltülendav saada:

  Ma saan aru, et oli selline tellimus, aga ikkagi tundub mulle see 1972.a kaart kole ja vaimuvaene:

Medal ema-kangelane ja tekst Au nõukogude naistele!

 Imelik on inimese mõtlemine: mul ei tekkinud korrakski mõtet guugeldada ilusate kaartide autoreid, vaid tahtsin teada, kes selle koleda kaardi on teinud ja mida koledat ta veel on teinud.

  Autor on Ivan Dergiljov (И.Дергилев) 1926-1997. Sain teada, et ta oli nõukogude kaardikunsti klassik, kelle näitus oli viimati Moskvas 2008. aastal. Mõnede tema kaartide tiraažid, mida trükiti mitu aastat järjest, ületasid 10 miljonit eksemplari. Kasutas oma kaartide juures palju fotograafilisi efekte ja omapildistatud lilli, lillekompositsioonide kallal töötas koos oma kunstnikust naisega. 

  Ka tütar on graafik ja postkaardikunstnik, tütre looming meeldis mulle väga, näeb siit.

Alatskivi kool 1966, 1968

Kord käis mingi Moskvast tulnud kontroll ideoloogilist kasvatustööd kontrollimas. Partorgi sõnul heideti ette , et "mingi Liivi kohta on näitusematerjali terve koridor täis, aga Lenini kohta üks väike stend!" Partorg oli sellest märkusest solvunud.

"Mina, õpetaja", lk 249, Ellen Laanesoo, kunagine Alatskivi kooli õpetaja.

Leidsin raamatust nii toreda lõigu, aga Alatskivi koolist on mul ainult kaks teemaga mittehaakuvat pilti:

Helve 8.klassi anatoomia tunnis 1966.a.

 1968, parempoolne Tiia.

 Minu mäletamist mööda tuli meie Tartu koolis üks tund (45 minutit) gaasimaskis veeta ja seda oleks tulnud kord igal õppeaastal teha, aga meeles on ainult üks kord.

Orissaare koolis tehti seda ainult nii kaua, kui läks piltide tegemiseks aega.

Aitäh Laglele ja Tiiale.

Punane kukk 1963-1974

  Ka nõukogude ajal tehti rahva hulgas tuleohutusalast selgitustööd. Muu hulgas lasi tuletõrje valitsus  trükkida miniplakateid, suurusega 14x19cm. Tiraaž on enamasti olnud 40 000 või 60 000 eksemplari.

  Kõik on õige, aga mõnikord on õpetus väga räiges vormis.

                 
Otsene seos teo ja tagajärje vahel 1970. aastast. Tagaküljel tõestisündinud lood nimede ja aadressidega.

 Tuletiku ja suitsuotsa kustutamine hoiab ära võimaliku õnnetusjuhtumi.

 

 Taga lugu kodanik Reet L-st, kes elab Tallinnas Vaksali tänavas ja kes võttis ahjust välja kuuma tuha, mille pani laua alla kasti, mis põhjustas korteris tulekahju. Tuleohutuse eeskirjad nõuavad, et küttekoldest kõrvaldatav süsi ja tuhk tuleb veega niisutada ja viia selleks määratud tuleohutusse kohta.

Siin on kujutatud elektrikorki, väga levinud komme oli, et selle sees olevat kaitset ei asendatud uuega, vaid parandati ise traadiga, Pälsoni tänava ühiselamus oli korke parandatud isegi kahvliga.

            

Triikrauad muutuvad, aga motiiv jääb samaks.

Seltsimehed! Pidage meeles - elekter ei andesta!

Punane kukk sikutab kardinat pliidi peale.

Sellistel pliitidel olid keraamilistes pesades punaselt hõõguvad spiraalsed traadid. Kui sinna midagi süttimisvõimelist vastu puutus, siis läks see põlema.

 Küünlavalgel puude lõhkumine on ohtlik.

Punast kukke toidavad lapsed tikkudega.

Nii pildis kui ka sõnas oli levinud väljend punane kukk, mida praegu kasutatakse harva.

  Keskmisel taga: Kingissepa rajoonis Asvakülas põles maha L.Kirsti majapidamishoone. Tuli sai alguse 9-aastase Kaarel Kirsti käest, kes pildus süüdatud tuletikke noorema venna poole. Üks tikk sattus põrandale kuiva pilliroopahmaka sisse.

Korstnapühkija tunneb ennast mõnusalt.

Seltsimehed, hoidke elamut tulekahju eest! Kütteseadmete kasutamisel täitke kõrvalekaldumatult tuleohutusnõudeid!

Kuuse ehtimiseks on keelatud kasutada vatti, paberit, marlit või tselluloidist mänguasju.

  Neid plakateid vaadates tundub mulle, et praeguseks on suur osa potentsiaalseid tuleohu allikaid kõrvaldatud: triikraudu peaaegu ei kasutata, lahtise spiraaliga elektripliite pole olemas, küünlaga kuuris ei käida, kuuskedel on põhiliselt elektriküünlad, ka ahiküte on oluliselt vähenenud, sama ohtlikuks on jäänud vaid purjus peaga suitsetamine.

Tiina kogust.