Laua ääres

See on üks igavene põnev ja hästi vana pilt. Kahjuks ei ole sellest midagi lähemalt teada, lihtsalt oli Tiina piltide hulgas. Tundub olevat pika säriga tehtud: lauanõud on teravamad kui inimesed ja täiskasvanud teravamad kui lapsed. Huvitavad on ka inimeste poosid, kes hoiab taldrikut, kes võileiba käes. Valgeks lubjatud seintega ruum, kapi otsas on ilmselt pildistamise jaoks lahti tõmmatud lõõtspill. Kui nõusid vaadata, siis hakkas silma, et on nii kohvitassid kui ka klaasihoidjatega teeklaasid. Eestis vist neid teeklaasi hoidjaid eriti ei kasutatud, võib-olla on siis tegemist Peterburi eestlastega. Tiina vanaema elas küll 20.saj algul Peterburis.

Veoauto inimeste vedamiseks

Inimeste veoks kohandatud auto Rannu sovhoosis, paistab, et momendil katki, aga aega on...

Lasteaiatöötajate karneval

Töötajate karneval Tartus Akadeemia tänava lasteaias. Põhiliselt on improviseeritud kostüümid kodus olevatest rõivastest.

  Siin on mindud ka kergema vastupanu teed ja kasutatud juba lasteaias olemas olevaid kostüüme.
 Taga keskel on kasvataja Virve, kes on daam koerakesega inspireerituna Tšehhovist.

Tiina pildikastist

Postkaart 1966

Ükskord, vist 1978. aastal, seisin riigipühade ajal oma kodutänaval ja püüdsin silmi kissitades kujutleda sinise lainega punalippude asemele sinimustvalgeid. Ei tulnud välja.

Vabaduse plats 1922

Sellel pildil on Peeter I kuju juba maha võetud, aga alus on veel alles.

 
1910. aastal, seoses Tallinna alistumise kahesajanda aastapäevaga Vene vägedele  Põhjasõjas, nimetati senine Heinaturg Peetri platsiks (Peterplatz või Peters-Platz, Петровская площадь) ja avati platsil Peeter I ausammas, koos ausamba püstitamisega sillutati plats lõpuks munakividega. Venemaa keisri Peeter I ausammas kõrvaldati platsilt Eesti Vabariigi valitsuse otsusega 1922. aastal. 1923.a nimetati Peetri plats Vabaduse platsiks ja alates 1933.a nimetati veelkord ümber Vabaduse väljakuks.

Olavi albumist.

Õed Mariad Pankjavitsast

Õed, mõlema nimi Maria, perekonnanimi ja isanimi ka samad. 

Lea rääkis mulle, et kui tema vanavanaisa 1904. aastal tütrele nime läks panema, oli ta nii purjus, et pani sama nime, mis ta juba 1900. aastal sündinud tütrele oli pannud. Sellel isal oli 4 tütart.

 Ma olen nüüd selle kohta lugenud ja tundub, et perekond teeb oma esivanemale liiga, kahtlustades teda ülemäärases alkoholitarvitamises. Setud olid kõik vene õigeusku ning nimed pandi vastavalt õigeusu traditsioonidele ja seal ei pruukinud vanematel üldse sõnaõigust olla, nimi olenes lapse sünniajast ning kui lapsed olid sündinud erinevatel aastatel, aga samadel kuupäevadel, siis pandi neile samad nimed. Ega see nii hull olnudki, ristinime kasutati suhteliselt harva, aga mugandatud igapäevane nimi oli igaühel oma.

 20.sajandi esimesel kümnendil oli setudel ees- ja isanimi, aga perekonnanimesid ei olnud. Kui Eestis esimesed perekonnanimed pandi 1809.a Kanepi kihelkonnas ja üldine nimede panek oli Liivimaa kubermangus 1823-1826 ning Eestimaa kubermangus 1835.a, siis Setumaal ja Narva-taguses pandi perekonnanimed alles 1921.-1923.aastal. Nii et meie õed Mariad said perekonnanime tõenäoliselt üsna vähe aega enne abiellumist.

MTJ traktor Pankjavitsa külas

Vassili Sulg oli masina-traktorijaama traktorist.

Pankjavitsa küla kuulus esimese EV ajal Eestile, praegu on 15 km sealpool piiri.