8.märts 1946

Siin on üks lõik 1946.a 8.märtsi Postimehest, Eesti inimestele oli selline loosungiline kõneviis tol ajal veel  võõras.

Kahjuks ei tea selle pildi kohta midagi, kuskil Eestis, aga sobib eelneva teksti illustreerimiseks - hiljuti on neist Teise Maailmasõja tulemusena saanud Nõukogude naised, kes peaksid võitlema Nõukogude riigi edasise tugevdamise ja sotsialistliku kodumaa uue õitsengu eest.

Pilt on Endli albumist.

Pensionilesaatmine

Helmi Tomingas (09.04.1925 – 19.04.2012), Elva linna aukodanik 1988.
Tartu Rajooni Kommunaalettevõtete Kombinaadi juhataja Helmi Tomingas läheb pensionile.
Sünniaastat vaadates võiks oletada, et see pilt on 1980.a tehtud.

 Minu arvates on päris naljakas lillekuhi. Tol ajal veel kasvatati kõik lilled meil, Eestis, aga mingil märkamatul hetkel hakkasid mustad mehed mujal kasvatatud nelke müüma.

Nõukogude ajal läksid naised pensionile 55-aastaselt, tervistkahjustava töö tegijad ning 5- ja enamalapselised 50-aastaselt.
Pension määrati 2 viimase aasta keskmise töötasu järgi. Et see kõrgem oleks tehti igasuguseid vangerdusi: kirjutati kolleegide töötasu pensionieeliku nimele või vormistati ta fiktiivselt suuremapalgalisele tööle või mindi kaheks aastaks raskele, kuid tasuvale lihttööle. Mingil määral võib võrrelda praeguse emapalga skeemidega, ainult et pensionileminek oli tol ajal kindlam kui praegu on rasedaksjäämine.

Asta albumist

Nõukogude Armee suurtükiväelased väliklassis ja -õppusel

Suurtükiväelased peavad palju rehkendama, et kuidas seda kõike sealt torust välja lasta, et ta õiges kohas kõik ära tapaks ja veel see ümbernurga laskmise nipp ka...

Kahjuks on nende piltide lugu kaduma läinud. Üks nende sõdurite hulgast oli Heino Veide ja võiks olla 1950.-ndad. Siin on nüüd väga oluline fakt mul teadmata. Nimelt olid Balti riikides rahvusväeosad 1956.aastani. Ma ei tea, kas need on enne 1956.a Eestis tehtud pildid või pärast kuskil kaugemal. Fotosid vaadates küll aasiapäraseid näojooni silma ei hakka, vabalt võiks olla kõik eesti poisid ja Eesti mets.

Aga väliklass on uhke, ilmselt on poistele antud kirved-saed kätte ning käsk:"Saagu siia klass!" ja ongi tehtud, saab laua peal sirkli ja malliga mõõta ja puha.

Jäi tunne, et need on näidispildid, liiga lavastuslikud, kvaliteetsed ja korralikud, professionaali tehtud ja sätitud, võib-olla mõne ajalehe või ajakirja jaoks.

Heli pildid

Mari Möldre

Mari Möldre 1890-1974 oli väga populaarne näitleja, laval 1909-1960.

Vasakpoolne, autogrammiga foto on pärit ajast, kui Mari Möldre 1930-ndatel osales Sadalas kohaliku näitemänguseltsi etendustes. Anti 2 etendust, aga kohalikele näitlejatele ei meeldinud, et publik vaatas ainult teda ja elas kaasa ainult temale ja siis lõpetati selle näidendi esitamine ära.
Praegu annab Tabivere vallavalitsus harrastusnäitlejatele Mari Möldre nimelist preemiat.

Sellel vasakul oleval fotol on Mari Möldre Joosep Tootsina, Peeter Parikase foto.
Kui võrrelda fotosid omavahel, on näha selle naise ümberkehastumisvõimet.

Kuulsad olid Mari Möldre raadiosketšid ja estraadipalad Joosep Tootsina, mis ta enamasti ise kirjutas.
1936. aastal esines ta Tootsina raadios fašismivastase kõnega, mille tõttu sai kuueks kuuks  raadios esinemise keelu.
1951.a arreteeriti süüdistatuna nõukogude-vastase repertuaari esitamises, sai 10 aastat, aga vabastati 1954.a.

Kaljo Alaküla räägib raamatus "III eskadrill" saksaaegsest etendusest nii:
Ja siis tuli lavale Mari Möldre peki, porgandi ja õlgedega. Tuleb lavale, käes käntsakas pekki ja küsib oma tehtult käriseva Tootsi häälega:"Kallis rahvas, mis see on?"
Rahvas saalist:"Pekk."
"Vale, kallis rahvas, see on minevik." 
Üldine üksmeelne naer, sest kõik tolleaegsed saalisistujad teadsid, et sealiha ja kanamunad oli see Eesti-aegne igapäevane toit. 
Mari lahkub lavalt ja tuleb pärast minutilist pausi uuesti, käes porgandid ja küsib:"Mis see on?"
Saal muidugi vastu:"Porgandid."
Ja siis Mari teatab:"Minu kallis rahvas, te olete jälle eksinud, see on olevik."
Muidugi, ka seda teadsid saalis istujad hästi, et rasvainetega on kitsas, kõik on kaardi peal ja tuleb aina aedvilja, gemüüset süüa.
Ja kui siis Mari kolmandal korral õlgi näitab, skandeerib saal üksmeelselt, et see on tulevik. Ja siis mängib Mari oma trumbi välja:"Ei, kallis rahvas, see ei ole tulevik, vaid need on õled. Mitte mina ei lähe kinni, vaid teie."  lk78


Minu ämm rääkis Mari Möldre nõukaaegset lugu punastena sündinud kassipoegadest, kes siis, kui silmad lahti läksid, hakkasid järjest valgemaks muutuma.

Ka selle süsteemi uskumatu paradoks, mis eriti ilmneb, kui Mari Möldre ja Tuudur Vettik pandi kinni oma loominguliste eksimuste pärast. Kuid vanglas juhatas Vettik koori ja Möldre tegi näitemängu ning mõlemad pandi autahvlile. Möldrele anti ka võimalus perekonnaga rohkem kohtuda. Et sattuda vangla autahvlile, mille eest sind vabaduses kinni pandi – minu arvates on see midagi sellist, mida tänapäeval on võimatu ette kujutada.



Väino ja Kaja albumitest.

Lippudega kopterid 1979

Olen vist maailmas liiga kaua elanud, kõik on juba olnud.
Vaatasin eilse paraadi pilte ja kommentaare ning mul tulid meelde 1979. a NSVL purilennu meistrivõistlused Orjolis, kus osales ka Eesti NSV võistkond.
Võistluste avamisel mängis sõjaväeorkester ja lendas 15 helikopterit 15 liiduvabariigi lipuga, Eesti lainetega lipp oli üsna alguses, seda ma ei jõudnud tookord pildistada.

Tõlla küla jahimehed

Abja valla Tõlla küla jahimehed lastud ilvesega.
Keskel heledama mantliga Aleksander Veide.
Riiete järgi võiks 1950.-1960. olla.

Kõige huvitavamad on need mehed ise. Stiilseim on kõige parempoolne mees, ta meenutab mulle Ervin Abeli jahimeest "Noores pensionäris".

  Eestis elunevat ilvese alamliiki nimetatakse Lynx lynx lynx.

Georg

Georg oli sündinud 1957.aastal, nii et see pilt võiks olla 1959.a tehtud.

Auto oli kahjuks fotograafi oma.

Evi albumist.