Onu Lembitust

  

 Minu onu Lembit kaevati jälle üles. 

 Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul maetakse säilmed Rahumäe kalmistule, kus on kaks suurt eraldiseisvat hauaplatsi. Ühte sängitatakse 165 Lemmatsis hukatud tsiviilisiku säilmed ning teise 65 Tartus ja Tartu ümbruses langenud punaarmeelase säilmed.

Tartu Postimees 23.09.2022 

Säilmed kaevati enne välja, kui tuli mõte, mida nendega peale hakata. Eraldi hauaplatsid on ka väga veider mõte.  Pilte vaadates nägin täiesti eristamatuid konte. 78 aastat said ühes matmispaigas olla, nüüd on poliitikutel vaja nad ära sorteerida. 

Rahumäe surnuaias ei ole vabu kohti. Kuu aega on säilmed maa peal olnud. Kas mu onu on praegu linnaametniku kabinetis kirjutuslaua all või laoruumis muu kolu vahel? Rahumäe kalmistu kaardi järgi maetakse onu Lembit lõpuks krematooriumi taha prügikastide kohale või haudadevahelisele teele, olenevalt sellest, kas ta konte peeti tsiviilisiku või sõjaväelase omadeks.

 

   Lembit Mäemaa lasti tankitõrjekraavis maha 1941. aastal.

   Suur enamus Raadile maetutest olid Lemmatsi tankitõrjekraavis maha lastud tsiviilisikud, kes sattusid olema valel ajal vales kohas, valest rahvusest, valel ajal valel tööl vms. 

 Kui 1944. aastal Vene väed Eestisse marssisid, kasutati seal hukatuid kohe propagandasõjas ära.

168 inimese poollagunenud säilmed väidetavalt 12 000-st (praegu arvatakse, et seal hukati 3500-4000 inimest, mis on ka väga palju) kaevati välja ja pandi Riia mäele töölismajja (praegune kaitsekolledž)  inimestele vaatamiseks ja tuvastamiseks. See oli väga tähtis propagandistlik akt, tekitas õudu ja vaenu sakslaste vastu. Siis korjati inimjäänused punastesse kirstudesse ja viidi piduliku rongkäiguga Raadile, tekitati Raadi memoriaal. Sinna viidi ka Toomemäele ja Ropka parki maetute põrmud.

 Raadi mälestusmärk 9.05.2018

Praegu on sellel kohal triibuline murukangaga plats, 2 istepinki ja valvekaamera, fotod siin.

 

Mul ei ole Raadi memoriaalist kahju, aga ma arvan, et surnuid ei peaks kampaaniate korras ümber matma. 

 Georgi lint Lemmatsi memoriaali kõrval põõsa küljes.

Kuhu hakkavad meie venelased 9.mail Raadi asemel lilli ja linte panema? Kas see võiks olla näiteks Vene 1812. aasta isamaasõja kangelane Georgi ordeni kõigi järkudega autasustatud Barclay de Tolly? Selle taga oli nõukogude ajal sõjaväe staap. Kas hävitame siis ka selle ausamba ja platsi?

 

Onu Lembit lasti maha 26-aastasena. Eelkõige selle tõttu, et uskus poliitikuid, kaks korda uskus - siis kui 1940. aastal valla komsorgiks hakkas ja siis, kui 1941. aastal Saksa võime uskus, kes kinnitasid, et need, kes Vene võimudega koostöö tegijatest ennast ise üles annavad, jäävad karistuseta.

Kes oleks võinud arvata, et ka meie oma, Eesti poliitikud ei jäta teda rahule, vaid kaevavad üles poliitikavankri ette.

 Aga võib-olla puhkab mahalastud onu Lembit endiselt tankitõrjekraavis mõne surnute peale ehitatud Räni aleviku elumaja all.

 

 1941. aastal, mõni päev pärast Lembitu kodust lahkumist, tuli tema kaksikvennale linnas üks poisike vastu, kes imestas: "Sind lasti eile tankitõrjekraavis maha, kuidas sa siin oled?" 

 1944. aastal käis minu ema, Lembitu noorem õde, Riia mäel väljapandud 2-3 aastat lagunenud surnukehade hulgast oma venda otsimas (ma ei tea, kuidas ta seda suutis), aga ei leidnud. Kuid vanaemale maksti hukatud poja eest toitjakaotuspensioni 21 rubla kuus.

 Kivi Lemmatsi mälestusmärgi ees.

Loodan, et Teise Maailmasõja ohvrid jäetakse rahule, kahjuks aga on alati leidunud inimesi, kelle arvates on hea mõte surnute abil enda positsiooni parandada.