29 september 2020

Ajalehtede tellimine 1970

   1970. aastal käis enamikus Eesti peredes mitu ajalehte ja ajakirja, koju tellitud väljaannete arv võis mõnes peres olla isegi rohkem kui 10 - internetti ei olnud, see oli ainus teabe saamise viis. 1970. aastal tuli alles ENE teine köide. 

 Kui sügisel ajalehtede - ajakirjade tellimine järgmiseks aastaks algas, tuli paremad väljaanded kohe terveks aastaks ära tellida. Kuigi need olid võrreldes praegusega odavad, oli see ikkagi päris tõsine väljaminek. Täpset kuupäeva, millal tellimine algas, ei õnnestunudki meelde tuletada, minu arvates oli see 15. september, aga ma pole päris kindel.

Kohalikke ajalehti said kõik piirkonna elanikud piiramatult tellida, aga rajoonist väljapoole oli tellijate arv limiteeritud. Ülipopulaarset ajalehte Edasi tahtsid ka Tartust kaugemal elavad inimesed lugeda, aga väljapoole olid limiidid väga väikesed.

 Populaarsete ajakirjadega oli ka jama - tahtjaid oli rohkem kui ajakirju trükiti. Tellimuse saamiseks olid alljärgnevad võimalused:

a) minna esimese tellimise päeva varahommikul postkontori ukse taha järjekorda;

b) olla sõber oma töökollektiivi tellimuste vahendajaga (suurtel asutustel olid eraldi perioodiliste väljaannete tellimise limiidid);

c) paluda sõpra või tuttavat, kes töötas venekeelses töökollektiivis, endale väljaanne tellida, seal ei saanud eestikeelsete ajakirjade limiit täis.

 Tellimuse vormistamise blanketi esi- ja tagakülg.

1970. AASTAL SAI TELLIDA

1. Kohalikud ajalehed. 

1970.a rajooniajalehtede nimed on klass omaette.

2. Suurematel linnadel olid oma ajalehed:

Tallinn - Õhtuleht

Tartu - Edasi

Kohtla-Järve - Leninlik Lipp

Pärnu - Pärnu Kommunist

3. Vabariiklikud ajalehed:

Kodumaa - ainus leht, mida sai siit välismaa sugulastele tellida, üdini propagandistlik.

Noorte Hääl - kõige põnevam rubriik selles ajalehes oli "Viimane veerg".

Nõukogude Õpetaja - olen kuulnud, et õpetajatel oli selle tellimine kohustuslik.

Rahva Hääl - mitte midagi ei olnud lugeda, ainult punane propaganda, aga isa millegipärast tellis ja luges.

Sirp ja Vasar - kultuurileht, praegu Sirp.

 Veel olid Raadioleht, Televisioon, Spordileht ja teismelistele Säde.

 

AJAKIRJAD

Eesti Kommunist, Eesti Loodus, Horisont, Keel ja Kirjandus, Kehakultuur, Kultuur ja Elu, Küsimused ja Vastused, Looming, Loomingu Raamatukogu, Noorus, Nõukogude Eesti Tervishoid, Nõukogude Kool, Nõukogude Naine, Nõukogude Õigus, Pikker, Pioneer, Laste Siluett, Siluett, Sotsialistlik Põllumajandus, Tehnika ja Tootmine, Täheke, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja.

Ajakirjadest on jäänud mälestus, et nad olid asjalikud ja sisukad. Nõukogude Naine oli väga populaarne ja raskesti tellitav ajakiri, nüüd, tagantjärgi, ei ole sealt nagu midagi lugeda. Samas vana Eesti Loodus või Horisont on ka praegu tasemel lugemine. Loomingu Raamatukogu oli klass omaette, seal ilmus ka raamatuid, mida päris raamatuna ei saanud välja anda.

 

 1970. aastal tähistati V.I.Lenini 100. sünniaastapäeva. See andis punastele trükistele kõvasti hoogu.


Põhimõtteliselt võis ajalehti ja ajakirju ka putkast osta (poodides ei müüdud), hind oli sama, mis tellides, aga müügile tulev eksemplaride arv oli suhteliselt väike, võis kergesti ilma jääda.

Rüütli tänav, paremal taga ajaleheputka Tartu1.keskkooli juures 1980. aastal, eespool kaks telefoniputkat.
 
Värvilised plakatid DIGARIST, ülejäänu oma sahtlist.

2 kommentaari:

  1. > ajalehed olid ainus info saamise viis

    No eks raadio oli ikka ka ju olemas, võimaldas isegi läänest infot saada.

    VastaKustuta
  2. Õige, isegi televiisor oli. Läänest info saamisega oli muidugi raskusi, ülikooli raamatukogu kohal, enne selle ehitamist, olid spetsiaalsed mastid lääne infole ragina peale panekuks.

    VastaKustuta