Tartus, vist 1963.
Noore Viivi Luige esimene avaldatud luuletus 1962. aastast:
Nüüd on loosungite kandjaid täis me tänavad ja teed
Milleks nii tähtis on tänane päev,
tänav miks sammudest kajab?
Mispärast loosungeid kannavad käed,
lippudemantlis on majad?
Taevas raketid miks särama lõid,
vihmane öögi on helge?
«Mispärast?... milleks?» veel küsida võib –
vastus on lihtne ja selge.
Vastata rahvas võib karedapihkne,
tema poolt loodud kalender.
Vastus on uhke, kindel ja lihtne:
täna on 7. november.
1967
Üks jaburamaid Eesti oktoobridemonstratsioonide atribuutikaid, tagantjärgi vaadates nagu ei usugi.Foto näituselt "Nõukogude propaganda fotopressis" 2011.
Oktoobritervituseks, seltsimees,
töölipu ümber ühendame käed!
On jäävalt meie ümber, meie ees
Oktoobri kiirges päikseline päev!
Felix Kotta
Rudolf Rimmeli 1963.a pühadeluuletus, tolleaegse moraali järgi lausa erootiline:
Lipp, mida kanname,
see lipp
on punane
nagu parteipilet,
nagu taevasse vaatavad moonid,
nagu tõusev päike,
...
nagu esmakordselt suudleva tüdruku huuled
...
Lipp, millega pidupäevadel
kaunistame oma maja,
punane on –
nagu meie eneste veri.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar