13 september 2018

Laev "Taara" Värskas 1931


  27. jaanuaril 1919 asutati merejõudude juhataja Johan Pitka käsul Peipsi järve suurtükilaevade  divisjon, hilisem Peipsi Sõjalaevastiku divisjon, kuhu kuulus algul 3 laeva: Taara, Uku ja Vanemuine.

Rahu ajal sai Taarast tavaline reisilaev.

Vikipeediast:

Laeva andmed:

  • Ehitaja: Soome Warkhausi tehas
  • Veeväljasurve: 160 t
  • Pikkus: 37 m
  • Laius: 6 m
  • Süvis: 1,5 m
  • Relvastus: 3 75 mm kahurit
  • Jõuallikas: 2 aurumasinat koguvõimsusega 250 hj
  • Kiirus: 10 sõlme
  • Meeskond: 32 meest, sealhulgas 3 ohvitseri



Laevade viimased reisid. "Torm" ja "Taara" tegid viimase reisi ja neid oodati Tartu tagasi esmaspäeva õhtuks. Üks laevadest oli kinni jäänud Piirisaare juures, kuid teine laev tuli appi ja nii pääsesid laevad Emajõkke. ... Nüüd on Emajõgi kinnikülmumas ka linna kohalt. ... Pühapäeval tõi puksiir veel ülevalt poolt Emajõge mööda alla kaks puulotja. Kõik Tartu sadama laevad on juba sadamas, peale riigi laeva, mis korjab tuleboisid.
...
 Postimees, 22.11.1932


"Taara" sõidab kolmapäeval Mustveesse. Kuna jääolud paranenud, sõidab kolmapäeva hommikul kell 8 aurik välja. Mustveest siirdub ta Piirisaarde ja sealt jõutakse neljapäeva õhtuks Tartusse. 

 Postimees, 23.11.1932


Osta.ee-s müüdi "Taarast" sellist pilti. Huvitav, kas need inimesed mahtusid sinna kõik ära.

Laevad sõidavad veel Peipsile. Sõiduplaani alusel on laevade liiklemine Emajõel ja Peipsil lõppenud. Emajõe ülemjooksul leidub kuni Kärevereni jääd, mille tõttu reisijatelaeval võimatu läbi pääseda. Peipsile on tee jäävaba ja aurik "Taara" teostab üksikuid reise niikaua kui võimalik.  

 Postimees, 27.11.1932

Aga 1913.a oli "Taara" nimi hoopis "Tsarevitš Aleksei".

Pärit siit.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar