23 veebruar 2018

Kalevipoeg 1933 - Vabadussõja mälestussamba lugu

  1920-ndatel läks lahti Vabadussõja mälestusmärkide buum, igasse külasse oli oma sammast vaja. Kõigil skulptoritel, kes vähegi midagi teha suutsid, olid käed-jalad tööd täis.
  1923. a alustas Eesti Vabadussõjas langenud kangelasi mälestav Tartumaa komitee kavandite tellimist Tartu mälestussamba jaoks. Aga esitatud kavandid komiteed ei rahuldanud.
  Tartu komitee pöördus 68-aastase Amandus Adamsoni poole.

 1925.a 26.septembri Päevalehes ilmunud Paul Sepa kirjutises "Adamsoni isik ja looming" on  Adamsoni Tartu Vabadussõja mälestussamba kavand selline:
   Arvatavasti tuleval aastal lõpetatakse ka 5 sülla kõrgune Tartu mälestussammas.
  Üleval sale õitsev "Eesti" sümbooliline kuju, ahelad jalge all, kroonib sõdureid ja hoiab kõrgel riigilippu. Eelplaanil sõdurite grupp Vabadussõja lõpujärgust. Tagumisel plaanil Kalevipoeg valvel, tuginedes mõõgale; pilk kaugele ulatav, terav ja julge.

 Plaanitud samba kõrgus oli võrreldav Russalkaga.

  Aga monumentaalkunst ei ole ainult kunstniku teha, oma sõna on öelda ka maksjal -  sale õitsev Eesti jäeti ära.

  Uus kavand Tartu mälestussambaks. Teatavasti pole jõutud kindlale seisukohale, missugune peaks olema Tartus püstitatav vabadussõjas langenud kangelaste mälestussammas. Kõik kavandid, mis akadeemik Amandus Adamsonilt saadud, vaadati komitee poolt läbi. Osutus, et arhitektoonilise külje juures veel uusi kavandeid tuleb teha. Nüüd on A.Adamson esitanud uue kavandi, mis komitees veel läbi vaatamata. Kavandi järele kujutab sammas kaljut, millel seisab Kalevipoeg. Samba küljel on haavatud sõdur püssiga ja teine tema kaitseks iga silmapilk välja astumas.
 Postimees, 13.08.1926

  Mälestussamba leping sõlmitud. Samba ehitamine maksab 3 1 / 2 milj. mrk. Eile viibis Tartus prof. A. Adamson ja sõitis siit otse edasi Itaaliasse. Kirjutati alla sambaehitamise lepingule, mis pikemat aega oli lahtine küsimus. Samba ehitus läheb maksma umbkaudu 3 1 / 2 milj. mrk., sellest samba aluse peale, mis kodumaa graniidist valmistatakse, ligikaudu üks miljon, kunstnikule töötasuks 1 miljon jne. Kujud valmistatakse Itaalias, kus töö otsekohe algab, kui kunstnik sinna jõuab.
 Postimees, 28.10.1926

  Lepingu järgi oli Amandus Adamson kohustatud esitama 1.augustiks 1927 4,5 m kõrguse pronksi valatud Kalevipoja kuju ja 2,5 m kõrguse sõdurite grupi. Kalevipoeg pidi asetatama graniidist alusele, mis oleks kujutanud kaljut ja samba küljel pidi asetsema rühm sõdureid.
  Kujud modelleeris ja valas A.Adamson Itaalias 1927. aastal ning 20.septembril jõudsid need Tartusse, olles enne pikalt seisnud Tallinna tollis, sest ei jõutud kokku leppida tollimaksu suuruses.



 Kuid ka see nüditud variant käis tellijale üle jõu. Kõik hakkas venima. Kujud viidi linna vanasse elektrijaama varjule.

Amandus Adamson suri 1929. aastal.

 Postimees, 11.09.1932:
 Vabadussõjas langenute mälestussammas (Kalevipoeg). Mälestussamba komitee on samba asukoha küsimuses otsusele jõudnud. Samba alust lihtsustatakse, kõrvale on jäetud prof. Adamsoni poolt valmistatud kujud - sõdurid. Need paigutatakse langenud sõdurite haudadele Pauluse kalmistul. Kujur Eller on mälestussamba ehitustööde üldjuhataja.

Nii et Amandus Adamsoni valatud kujude grupist tehti 2 monumenti - Kalevipoeg jõe äärde puiestikku (1927.a on võimaliku asukohana märgitud ka politseiplatsi) ja sõdurid Pauluse kalmistule.
Kalevipoja lihtsa aluse tegi kujur Eller, graniit toodi Kambjast.

  Langenute ühishauale mälestusmärgi valmistamise tööd anti välja. Vabadussõjas langenute mälestamise Tartumaa komitee juhatuse poolt on otsustatud teatavasti Pauluse kalmistul asuvale langenute ühishauale asetada mälestumärk, milleks kasutatakse ära prof. A. Adamsoni poolt valmistatud pronksist sõduritegrupp. Sõduritegrupile aluse saamiseks kuulutati välja vähempakkumised, mille tähtpäevaks oli 20. juuli. Nüüd on komitee juhatuse poolt otsustatud mälestusmärgi aluse valmistustööd anda välja kivitööstus Joh. Kärnerile, kelle poolt pakutud hind osutus kõige vastuvõetavamaks. Mälestussamba alus peab valmis olema hiljemalt 15. oktoobriks.
Postimees, 24.07.1934

Monument avati 11.novembril 1934.

Adamsoni sõdurid kõrvaldati 1950.a, sel ajal kui Kalevipoegki.
Praegu on samal kohal figuurid, mida sumomaadlejateks kutsutakse.


Mälestussamba pidulik nurgakivipanek toimus reedel, 2.juunil 1933.
Kalevipoja kuju avati pidulikult 17.septembril 1933.



 Üldiselt suhtuti sellesse kujusse halvustavalt, peeti täiesti ebaõnnestunuks, ka alus oli sobimatu, rahvas kutsus skulptuuri kummuti otsa roninud sarvikuks.

1.septembril 1936

 Tartu linnavalitsuse poolt on saadetud kõikidele algkoolidele ringkiri, milles tähendatakse, et mitmed koolid ja ka osa ajakirjandust on Vabadussõja mälestussammast hakanud nimetama "Kalevipoja" sambaks. Kuigi samba kujuks on meie muinaseepose sangari kuju, on sammas siiski püstitatud Vabadussõja mälestuseks. Linnakoolivalitsus soovitab samba lühendatud nimetusena tarvitusele võtta "Vabadussammas".
Postimees, 18.03.1937


 1950.a 23. aprilli Edasis kirjutavad Tartu Kammivabriku noortöölised (9 allkirja):

  Kogu Nõukogude Eesti läheb vastu 10. aastapäevale uute võitudega igal alal.
  ...
  Me teame, et iga hästi täidetud ülesanne, iga üle plaani toodetud ese aitab kindlustada meil töörahva ajaloolist võitu ja kiirendab meie kalli kodumaa jõudmist kommunismi.
  Samal ajal aga seisavad linnas mälestusmärgid, mis meenutavad valusalt kodanluse terrorit ja kodanliku kliki võitlust tööliste vastu. Üks selliseid on kodanliku kliki poolt Emajõe kaldale püstitatud nn "vabadussammas", mida kodanlikud natsionalistid püüavad maskeerida Kalevipoja nimega.

5 päeva pärast viidi kuju ära.

  Kalevipoeg omandas sümboli tähenduse alles pärast mahavõtmist.

Rahvas hakkas kuju jalamile lilli tooma.






28.detsembril 1952 avati TRÜ 150. aasta juubelipidustuste käigus samal kohal Fr.R.Kreutzwaldi mälestussammas.



  Laulva revolutsiooni ajal tuli ühena esimestest asjadest päevakorda Kalevipoja kuju.
 Oli liikvel ka jutt, et Kalevipoja kuju on maetud Emajõe sauna lähedale hoovi peale, käidi isegi kaevamas ja otsimas, kuid asjatult.

Uue kuju püstitamisega oli palju vaidlemist.
Ajalehed sellest: EP 11.09.1996 ja  Tartu PM 25.okt 2000
Moodustati Tartu Vabadussõja mälestussamba (Kalevipoeg) taastamise komitee, kes sõlmis 1996.a  lepingu skulptor Jaan Luigega, kes pidi valmistama Adamsoni kuju koopia.
Monumentide komisjoni esimees Rait Toompere väitis, et nad tegid juba enne seda konkursi, mille võitis Endel Taniloo.
Linnavalitsuse monumentide komisjon andis lõpuks tellimuse Ekke Välile.


 Õhtuleht, 6.aprill 1922 - ka huvitav lugemine.

 Pealtnägija kirjutab kuju mahavõtmisest 1950. aastal 2000.a Virumaa teatajas,siin.







2 kommentaari:

  1. Täna avati Elvas Puiestee tn 17 näitus Vaba Eesti. Alates homsest saab seda vabalt näha, iga päev alates kella 14-st on uksed lahti. Kui pikaks näitus üles jääb, ma täpselt ei tea. Näitus on põhendatud vabariigi tulekule (palju fotosid vabadussõjast, aga ka muust) ja omaette plokk on vabadussammaste fotosid. Kui vähegi võimalik, tule vaatama, väga väärt näitus on. Näituse plakat (ja ka kontaktandmed) on näha minu blogis: http://www.anniirs.ee/2018/02/kapsakeldris.html

    VastaKustuta