Neist kaks esimest olid lapsepõlves minu lemmikraamatute hulgas, aga kui püüdsin neid oma lastele lugeda, siis tundusid tapvalt igavad. Samas imetlen tolleaegset Nossovi tulevikunägumust tehnikaimedest, väga paljud asjad on teoks saanud, meil praegu täiesti igapäevased.
Elukutselt oli Nikolai Nossov filmirežissöör. Ta sai Teise Maailmasõja ajal, 1943. a Punatähe ordeni
õppefilmi "Tankides kasutatavad planetaarülekanded" tegemise ja selle juures üles näidatud töökangelaslikkuse eest.
Aga tegelikult tahtsin kirjutada 1951.a ilmunud Nikolai Nossovi raamatust "Vitja Malejev koolis ja kodus", mis sai 1952. aastal Stalini 3.järgu preemia, eesti keeles ilmus ka kohe, 1952. aastal. 1954.a tehti raamatust film "Kaks sõpra".
Nii nagu "Totu kuul" raamat jääb igavese poleemika objektiks, kas Nossov irvitab selle üle, kuidas NSV Liidus turumajandust mõistetakse või sarjab ta kapitaliste-vereimejaid siiralt, nii ka Vitja Malejevi raamatu oktoobrirevolutsiooni aastapäeva kirjeldust lugedes tekkis mul küsimus, kas autor irvitab või poeb - nii üle vindi keeratud on see päev:
Ja siis saabus päev, mida me kõik juba ammu kärsitult ootasime - seitsmes november, Suure Oktoobrirevolutsiooni pidupäev. Ma ärkasin üsna vara ja jooksin kohe akna juurde. Päike polnud veel tõusnud, kuid oli juba päris valge. Taevas oli puhas, sinine. Kõigil majadel olid punased lipud ning Lenini ja Stalini portereed. Süda läks mul rõõmsaks, nagu oleks uuesti kevad käes. Sel pidupäeval on hinges millegipärast nii kerge, nii hea tunne! Millegipärast tuleb meelde kõik, mis on kõige parem ja meeldivam. Unistad millestki imelisest ja tahaks ruttu suureks kasvada, väga tugevaks ja julgeks saada ning igasuguseid kangelastegusid ja vägitükke korda saata: tungida läbi põlise taiga, ronida ligipääsmatuile kaljudele, kihutada lennukiga sinises taevas, laskuda maa alla, toota rauda ja sütt, ehitada kanaleid ja niisutada kõrbeid, istutada metsi või töötada stahaanovlasena tehases, teha mingeid uusi toredaid masinaid, et isa ja ema oleksid minu üle uhked ja et ka Olga Nikolajevna oleks uhke ja et meie kõige kallim, kõige armastatum sõber ja õpetaja suur Stalin mind kiidaks.
lk 60
Viimane, minu poolt rasvaseks tehtud osa on kordustrükkides ära korjatud, lõik lõpeb masinatega.
Isa kinkis Vitjale oktoobrirevolutsaiooni aastapäeva puhul projektsiooni-aparaadi ühes piltidega, ema uisud, õde vesivärvid, onu metallkonstruktori. Päris jõulud kohe.
Eestis on ilmunud ainult üks, 1952.a trükk, aga Venemaal trükitakse seda raamatut ikka ja jälle, mul jäi mulje, et see on ka õpilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjades. Netist võib seda vene keeles lugeda erinevate illustratsioonidega või hoopis ilma, saab tasuta alla laadida, raamatust on audioraamatud, koomiksid.
"Vitja Malejev koolis ja kodus" on tolle aja kohta üsna tüüpiline didaktiline raamat kahemehe kasvamisest viiemeheks ideaalse perekonna ja ustavate seltsimeeste ja mõistvate õpetajate keskel. Lapsepõlves oleks himuga lugenud, aga praegu pidin end sundima.
Vana ja ühe tänapäevase väljaande piltide rõhuasetus on täiesti erinev. Vana pilt rõhutab Vitja südametunnistuse piinu, et ta kõigile ütles, et õpib hästi, aga tegelikult oli tal matemaatikas kaks, uuel pildil on ainult asjade rõõm.
Muljeid sellest raamatust saab lugeda ka Linda Järve suurepärasest raamatublogist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar