Eeldasin, et Raim on lühend Raimondist ja pojal on emaga sama perekonnanimi, niisiis on kirja saatja Raimond Saariste, kes on üsna segaduses Eestis toimuvast: paistab, et poeg hoolib väga oma emast, kuid aadressil tituleerib oma ema seltsimeheks ja ENSV on nii eesti kui ka vene keeles ja paljude punktidega ja siis veel inglise keeles Sovjetunion ka. Neil on mingid dokumendid vaja korda ajada, ema on saatnud telegrammi, kus on väljend "sündimine õige" ja poeg lubab nädala jooksul tunnistuse saata. Ma hästi ei usu, et 1956.a ema Rootsi pojale külla lubatakse, aga mine tea.
Guugeldamine andis 1942.a 6.märtsi Sakala artikli:
Kes saabusid sõjavangist
Autobused sõidavad uuesti sõjavangide järele
Mõni päev tagasi saabusid teatavasti kodumaale järjekorraliselt 64 eestlast-sõjaväelast, kes viibisid Saksamaal sõjavangis. Kahel omnibusel toimetati vangilaagrist tagasi koju 56 meest ja raudteel saabus 8 meest. Toome allpool saabujate nimed, kuna nende seas on ka terve rida Viljandist ja Viljandimaalt pärit olevaid sõjaväelasi. Nagu nimestikust nähtub, on saabunud sõjavangid enamuses ohvitserid, nende seas vaid piiratud arv allohvitsere. Kuna vangilaagris on veel eesti ohvitsere ja allohvitsere, siis sõidavad autobused veel tagasi Saksamaale, et ära tuua ka viimaseid maha jäänuid.
Saabunute nimed on järgmised:
...
leitnant Raimond Saariste
...
6.märtsil 1942 oli Eesti Laskurkorpus veel moodustamata ja Velikije Luki lahing olemata. Kust need mehed siis Saksamaale sõjavangi sattusid? Arvan, et need olid Eesti Vabariigi sõjaväelased, kellest moodustati 1940.a lõpus - 1942.a alguses 22. territoriaalne laskurkorpus ja kes saadeti kohe sõja alguses rindele Porhovi-Dno-Staraja Russa piirkonnas. Suurem osa ellujäänud eestlastest andis end või langes sakslaste kätte vangi, järelejäänutelt võeti relvad ja nad saadeti tagalasse. Saksamaalt sõjavangist toodi mehed 1941.a lõpus Eestisse, kus neid kohustati astuma Saksa relvajõudude teenistusse. Võimalik, et kõiki ei jõutud 1941.a lõpus ära tuua.
Paistab, et Raimond ei ole tahtnud enam rohkem venelastega kokku puutuda ja on end ka Saksa vormis rindele minekust ära nihverdanud ning põgenenud Rootsi.Võimalik, et ta oli juba üks 1943.a kevadel Rootsi saabunud 1000 eestlasest.
1944. aastal, eestlaste massilise põgenemise ajal, oli kõige populaarsem põgenemise siht Rootsi, kuhu oli 1944.a lõpuks saabunud umbes 33 000 eestlast ja eestirootslast. 1945.a 1.aprilli seisuga arvati olevat Rootsis 26-27 000 Eesti põgenikku.
Raimond on jäänud Rootsi, elab Skövdes, aga suur osa põgenikest liikus N Liitu tagasisaatmise hirmus edasi Austraaliasse, USA-sse, Kanadasse, Suurbritanniasse jne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar