07 november 2015

16-kandilised teeklaasid

Minu lapsepõlves võrdus sõna "klaas" sellise klaasiga. Meil on see praegugi igapäevaselt kasutusel.  Kui retseptis on kirjutatud: "Võtke 2 klaasi jahu", siis ei ole ju mingit kahtlust, et silmas on peetud sellist klaasi!

Nõukogude ajal kasutati selliseid klaase või selle variante igal pool:
*gaseeritud vee automaatides
 *kodudes

 *rongides olid nad metallist klaasihoidjates (pikamaarongides pakkus vagunisaatja kuuma teed)



Legendi järgi peetakse klaasi autoriks skulptor Veera Muhhinat, kes olevat selle 1943.a blokaadiaegses Leningradis koos Kazimir Malevitšiga välja töötanud.
  Teine legend pajatab, et need klaasid on Peeter I ajast, et tema  laevastikus oli vaja selliseid klaase, mis olid tugevad ja ei läinud laeva põrandal veerema.
Tõlge:
Veera Muhhina, skulptor, nõukogude epohhi ühe sümboli, monumendi "Tööline ja kolhoositar" autor.
Kui panna 476 klaasi üksteise peale, siis see on võrdne "Töölise ja kolhoositari" kõrgusega.
11.septembril 1943.a valmis esimene klaas vanas Vene klaasitehases Gus-Hrustalnõi linnas.
Just sellise vormi idee oli seotud nõukogude tööstuse edusammudega, nimelt töötati natuke enne seda välja esimene nõudepesumasin.

 Õnnitlused 11.septembriks, kandilise klaasi päevaks.

Aga klaas oli tõepoolest hea ja tugev. Valmistamise protsessis keedeti seda 1500-kraadisel temperatuuril ja põletati 2 korda, klaasimassile lisati juurde pliid, mis lähendas klaasi omadusi kristallile.






  Vene keeles on väga tuntud väljend «сообразить на троих», võtame kolme peale. 
 1960.-ndatel, Hruštšovi ajal hakati joomisega võitlema: keelati ära lahtise viina müümine ja korjati müügilt 125 ml ja 200 ml pudelid, väikseim kogus, mida sai osta, oli pool liitrit. Tavaline pooleliitrine viin maksis 2 rubla 87 kopikat. Igal töölisel oli kaasas rubla lõunasöögi jaoks. Igat pidi klappis, nii hinna kui ka koguse poolest: pool liitrit viina kahte klaasi ei mahtunud, aga kolme klaasi läks parasjagu, igaühele 167 grammi viina.

1950.-ndatel oli NSVL joodikutel граненый стакан-iga seotud 2 uskumust:
*kes sellest klaasist joob, sellel ei saa viin kunagi otsa;
*sellest klaasist juues on järgmisel päeval palju väiksem pohmell.  

1980.-ndatel juhtus klaasidega jama: need hakkasid purunema, läksid katki isegi tugevama heli peale. Artiklid ajalehes, film kinoringvaates "Süütenöör" ühest naisest, kes kaebas oma purunenud klaaside tootjad kohtusse ja võitis.. Partei kahtlustas diversiooni, algatati uurimine. Selgus, et klaasivabrikutesse olid paigaldatud mingid välismaa liinid ja muudetud tehnoloogiat. Klaasiprobleemi on näidatud ka seriaali "Brigaad" alguses.

Ka praegu tehakse Venemaal neid klaase, tõsi küll, Ikea tellimusel ja 20-kandilistena, et kuluks vähem materjali.
 


4 kommentaari:

  1. Venemaal on endiselt väga populaarne vana mustlaslaul või romanss "Stakantšiki granjonõje", mida on esitanud nii Šaljapin kui ka paljud teised kuulsused. YouTube'is on seda mitu varianti, näiteks selline: https://www.youtube.com/watch?v=GsUBsdJQct8

    See laul on ka kirjanik Dina Rubina uue triloogia läbiv motiiv, näiteks laulab seda peategelane, kelle huultelt loeb laulusõnu kurt tüdruk ja nende mõlema suguvõsade saatuses on laulul "Stakantšiki granjonõje" tähtis koht.

    VastaKustuta
  2. Kasutasime seda klaasi teeklaasina 70/80ndatel.

    VastaKustuta
  3. Kasutasime seda klaasi teeklaasina 70/80ndatel.

    VastaKustuta
  4. Magazini keti poodidest saab seda osta, hind oli vist 80 senti.

    VastaKustuta