Estonia avamine 1913

Väidetavalt on see foto Estonia teatri avamispeolt Estonia kontserdisaalis 24.aug 1913. Taha vasakule küljele on kirjutatud "Kaard avamispidu kontserdisaalis". Rõdu järgi otsustades on küll Estonia kontserdisaal. Kõik seisavad püsti, orkester näeb välja nagu tänapäevalgi, lava ees seisab aumärke täis riputatud hästi pikk habemega kiilas sõjaväelane.
Lugesin, et avamispidustused algasid päeval kreeka-katoliku jumalateenistusega, õhtul oli Hamleti etendus teatrisaalis ja pidusöök kontserdisaalis.
Suurejoonelise avamise programmis oli veel C. R. Jakobsoni „Artur ja Anna“, J. Haydn’i oratoorium „Aastaajad“, Humperdinck’i ooper „Hänsel ja Gretel“ („Hans ja Greete“) ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert. Kolm päeva väldanud pidustused lõpetas suur hommikutundideni kestnud ball kontserdisaalis.

 See võiks olla siis sümfooniakontsert, aga miks on lava ees nii palju sõjaväelasi? Ja kes on pikk riste täis riputatud mees?

Adressaadi nimi on Jaan Jõe ja kiri on toimetatud 15.11.1913 jällegi Vezenbergi e Rakverre. Kirjutamise kuupäev 12.11 on üle kirjutatud 14.11-ks. Keskel olevalt fotograafi pitsatilt lugesin ma Parikased välja, mis on ka loogiline, sest vennad Parikased said 1912 loa Eesti teatris ülesvõtete tegemiseks ja seal väljapanekute ainuõiguse, Peeter pildistas ja Johannes-Georg tegi laboritöö.

 Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.
1944.a 9.märtsi pommirünnakus Estonia maja hävis.
1945-1951 taastasid selle Saksa sõjavangid.
1946 taasavati kontserdisaal, 1947 teatrisaal, kogu ehitus sai valmis 1951.

Triinu albumist