Vene ajal saadeti kõik esmakursuslased mitmeks nädalaks kartuleid võtma. Siin piltidel on eesti filoloogid 1978.a Jõgeva lähedal Kassinurmes. Elati kolhoosi korrusmajas, 6 poissi ühes korteris ja 12 tüdrukut teises. Tüdrukud elasid 2-toalises korteris, kus ainus mööbliese oli taburet, magati põrandal madratsite peal, pesemisvõimalust ei olnud, WC ja kraan külma veega olid. Ilmad olid juba üsna külmad, nii et kütsime ise ahju. Praegu, kirjutades, tundub jube, aga siis oli päris tore ja saime omavahel põhjalikult tuttavaks. Ja saime teada, kuidas kartulid poodi saavad. (Tegelikult tol ajal üldiselt teati seda.)
Hommikul kell 8 põllul, ümberringi külm sügisudu.
Traktor ajas vao lahti ja igaüks pidi oma väljamõõdetud jupi pealt kartulid ära korjama.
Enam kartulikorve, nagu võib näha vanemate piltide pealt, ei tuntud. Kartulid korjati mõlkis ämbritesse ja ämbrid tühjendati puust vakkadesse, mis omakorda tühjendati traktori kasti. Korjamise rehkendus käis vakkade järgi, tühjendaja andis talongi ja korjatud vakkade arvu pealt maksti raha.
Pildil poseerib Külliki Kiiranen.
Selline traktor suunurka kleebitud paberossiga traktoristiga ajas vagusid lahti.
Külm oli, eriti kartulikombaini peal (alumisel pildil) seistes. Meil olid ju linnainimeste riided ainult.
Pildil Külliki Kiiranen, Tõnu Seero, Aare Ermel, Kalev Kesküla.
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar