ENE:
Stahhanov, Aleksei Grigorjevitš, nõukogude kaevur, söetööstuse novaatoreid, sotsial. töö kangelane (1970), NLKP liige (1936). Töötas a-st 1927 (a-st 1933 eetöölisena) Donbassis "Tsentralnaja-Irmino" kaevanduses; uusi töövõtteid rakendades tootis ööl vastu 31.08.1935 5 tunni ja 45 min-ga 102 t (14,5 vahetusnormi) ning 19.sept vahetuse jooksul 227 t sütt. S-i saavutused ajendasid stahhaanovliku liikumise tekkimise. Pärast Tööstusakadeemia lõpetamist (1941) töötas S. 1943-57 NSVL Söetööstuse Min-s ning oli seejärel söetööstuses juhtiv töötaja. NSVL Ülemnõukogu I ks saadik.
Donbassis, Kesk-Irmino kaevanduses töötas üks noor mees, Andrei Stahhanov nimeks, kelle unistuseks oli osta endale hobune. Mehel oli ka mustlannast naine ja kaks väikest last.
Oli ka teine mees, Konstantin Petrov, kaevanduse partorg, kellel oli NKVD kannul ja elu hädaohus, sest aasta oli 1935 ning ta oli koos kaevanduse ülemaga vastutav piirkonna kõige nigelama kaevanduse eest.
Petrov tahtis iga hinna eest ebasoosingust välja rabeleda ning mõtles välja, et tuleks teha midagi erilist, tõmmata endale ja kaevandusele meedia tähelepanu. Selleks võiks olla unikaalne töörekord ja ta mõtles ka välja, kuidas sellist asja teha. Kaevanduse ülem ei olnud avantüüriga nõus, kuid Petrovi pealekäimisel lõpuks soostus tingimusel, et see toimuks väljaspool tööaega ja Petrov võtab kogu vastutuse enda peale.
Tükk aega läks kangelase otsimisega, keegi ei tahtnud kangelaseks hakata, ka Stahhanovile püüdis pärast nõustumist naine veel aru pähe panna. Probleem oli selles, et kui keegi töötab rohkem, siis tõstetakse ka teiste norme ja alandatakse tükitöötasu. Sellised mehed said kaevanduses kohe peksa ja isegi nuga.
Petrov pöördus isiklikult Stahhanovi poole lubades talle mitmeid asju: hobust, eluaegset tasuta pääset kohalikku kinno, preemiat, sanatooriumituusikut, maja jne.
Kinokroonika, kuidas Stahhanov ja Petrov hommikul kaevandusest välja tulevad ja Stahhanovile lilli kingitakse, on hiljem lavastatud. Kaevandusest välja tulnud, jooksis Stahhanov elu eest koju ja naine seisis noaga ukse peale, lubades kõik sissetungijad tappa.
Vahetuse ajal 7 tonni asemel 102 tonni kaevata õnnestus Stahhanovil mitme abinõuga, põhiuuendus seisnes selles, et toimus spetsialiseerumine, et Stahhanov ainult puuris sütt lahti, aga ei toestanud käiku, selline tööjaotus muutis päriselt ka töö kiiremaks, kuid siin muidugi kirjutati tema arvele ka kahe kaaslaste töö. Enne oli maa all kõik väga põhjalikult töötegemiseks ette valmistatud. Veel olid kaevanduses sel ööl kaks vagonetilükkajat ja kohaliku ajalehe korrespondent ning parteisekretär Petrov, kes töötamiseks isiklikult valgust näitas.
Tõenäoliselt oli Stahhanov päriselt ka hea töömees, muidu poleks teda valitud, aga sellisteks numbriteks ei olnud keegi üksi suuteline, kuid väiksemad numbrid poleks tähelepanu äratanud.
Ajalehes ilmuski uudis A.Stahhanovi töökangelasteo kohta. Selle kohta räägitakse ka, et algselt oli Stahhanovi nimi Andrei, aga keskajalehtede ajakirjanikud tõlgendasid A. Alekseiks, mille kohta Stalin olevat öelnud, et ajaleht Pravda ei eksi kunagi ja mehel tuli ülejäänud elu Alekseina elada.
Ordžonikidze leidis ajalehest artikli, tundis, et see on just see, mida vaja, ja söötis ette Stalinile. See oli suurepärane võimalus panna inimesed väiksema palga eest rohkem tööd tegema ja näidata, kuidas Nõukogudemaal on tööinimestel kõik võimalused esile tõusta.
1935.a lõpuks oli stahhaanovlaste liikumine laienenud üle kogu Venemaa kõikvõimalikele tööaladele, pääses lahti hullumeelne plaaniületuse liikumine, rekordimaania. Plaane ületasid mitte ainult asju tootvad töölised, vaid ka baleriinid, hambaarstid, miilitsad jne.
Kaanepildimees USA ajakirjas 16.detsembril 1935.
Õige pea tuli Stahhanovile Moskvast käsk 1936. aastast asuda õppima Moskva tööstusakadeemiasse, mis siis, et Alekseil oli haridust vaid 3 klassi külakooli ning ta luges ja kirjutas üsna vaevaliselt. Ta ei olnud ise sellest põrmugi huvitatud ja oleks parema meelega oma naise ja lastega uues majas edasi elanud ja sütt kaevandanud, aga vastu hakata ka ei julgenud.
Aleksei Stahhanovile anti Moskvas korter uues, prestiižses majas, auto ja Stalini isikliku allkirjaga parteipilet (ilma kandidaat olemata). Naine lastega jäi Donbassi. Sellest on mitu erinevat versiooni, üks variant on, et Stalin ei pidanud olemasolevat naist kangelasele sobivaks.
30-aastase töömehe ja pereisa elu pöörati pea peale.
Kohtumised, presiidiumid, meedia. Aleksei Stahhanov käib tehasest tehasesse ja räägib lõputult oma kangelasteost. Temast luuakse laule, kirjutatakse raamatuid, tehakse filme.
Aleksei Stahhanov saab tuntuks üle kogu maailma, tuntumaks kui mistahes filminäitleja.
Pealinna elu ja Stalini sõprus korvas kodu- ja perekonnaigatsuse. Aleksei leidis uue naise, 14- aastase iluduse. Pärast esimese naise surma tõi lapsed Donbassist enda juurde. Selle kohta on ka erinevad lood, alates sellest, et naine jooksis tagasi mustlaste juurde jättes lapsed Stahhanovile ja lõpetades hauda viinud ebaõnnestunud abordiga.
Minu arvates oli Stahhanov algselt lihtne aus töökas inimene, kes tõmmati poliitmängudesse, võimalik, et sellest ka tema edasine probleem alkoholiga. Moskvas hakkas Aleksei jooma ja laia elu elama, tal oli hea joomasõber Stalini poeg Vassili. Ükskord hommikul pärast joomapidu pargipingil ärgates avastas Stahhanov, et Lenini ordeni asemel on pintsakurevääril ainult auk. Juhtus midagi seniolematut: talle anti uus, sama numbriga orden. Nõukogudemaa juhtkonnal oli hädasti Lenini ordeniga tööliskangelast vaja.
Stalini surmaga lõppes ka Aleksei Stahhanovi kuldne elu, Hruštšov saatis ta 1957.a Moskvast välja ja tegi kõik, et kangelane unustataks. Üks versioon väljasaatmise põhjustest on, et üks lääne ajakirjanik küsis Hruštšovi käest, kus töökangelane Stahhanov on, ta tahaks temaga intervjuud teha. Hruštšovil polnud aimugi, et kangelane töötab ministeeriumis sooja koha peal, vaid vastas, et Donbassis muidugi ja siis tuligi Stahhanov Donbassi saata. Perekond jäi Moskvasse.
Stahhanov oli varjusurmas 10 aastat, töötas kaevanduses suhteliselt madala ametnikuna ja jõi palju.
Seesama partorg Konstantin Petrov tiris Aleksei Stahhanovi uuesti välja, ka uue, kolmanda naise leidis.
Brežnev oli väga üllatunud, et Stahhanov veel elus on ning andis talle 1970. aastal, kui töökangelasteost oli möödunud 35 aastat, sotsialistliku töö kangelase aunimetuse ja teise Lenini ordeni.
See kõik oli nii suur üleelamine, et alkoholist kahjustatud organism ei pidanud vastu, Stahhanov sai insuldi ega taastunud päriselt enam kunagi, vaid elas edaspidi vaimuhaiglas. Kuid ratas oli käima lükatud. Jälle kohtumised, presiidiumid, meedia kuni elu lõpuni. Oma kangelasteost oli ta elu jooksul nii palju rääkinud, et lint keris iseenesest. 1975. a peeti töökangelasteo 40. juubelit, kusjuures välja tiritud Stahhanov ei saanud enam ümbritsevast suurt midagi aru.
Aleksei Stahhanov suri kukkumise tagajärjel 1977. aastal ja on maetud Donetski oblastisse.
Tema nime kannavad mitmed asustatud punktid, tänavad, kaevandused, stipendiumid. Ka Tartus oli nõukogude ajal sõjaväe linnaosas Stahhanovi tänav.
2013.aastast antakse Stahhanovi linnas välja A.Stahhanovi nimelist kirjanduspreemiat tööinimestest kirjutatavatele raamatutele.
Alates 1947. aastast tähistatakse ka Eestis augusti lõpus, Stahhanovi rekordi püstitamise kuupäeval, kaevurite päeva.
Aleksei Stahhanovi 6-meetrine pronksskulptuur Stahhanovi kesklinnas, püstitatud 1985.aastal, kui möödus 50 aastat hullumeelsest söekaevamisest.
Info ja pildid internetist.
https://stakhanov.su/page,7,turizm.html
https://www.ohtuleht.ee/190410/esistahhaanovlase-saatus-kangelaskaevur-lopetas-hullumajas
Stahhanovi filmi saab vaadata selle lehe lõpust:
http://stuki-druki.com/authors/Stahanov-Alexey.php
