Junkers

Pilti vaadates tundub, et lennuk on maandunud kuhugile heinamaale ja kohalikud on uudistama tulnud. Vasakul seisavad sonimütsides paljasjalgsed poisikesed, paremal patsidega neiud ja koer, keskel on tähtsad mehed, lennuki peal seisev mees on sõjaväevormis.
Usun, et see pilt on Eestis tehtud, oleks huvitav teada, mis asjaoludel.

Määrasime lennuki tüübiks Junkers A 20, mida  hakati tootma 1924. aastal. Saksamaal Dessaus tehti 43 sellist lennukit, mis müüdi erinevatesse riikidesse üle maailma, meile lähimad ostjad Nõukogude Liit ja Soome. Junkers A 20 oli lahtise kabiiniga kaheistmeline lennuk.

Enne lennukite tootmist tehti Junkersi tehastes gaasikütteseadmeid. Kütteseadmeid toodab Junkers siiamaani.

Lasteautoga aias 1969

5-aastane Anneken 1969.aastal.

Auto sarnaneb "Pobeda"-tüüpi pärisautole, onu kingitus.

Kaardid kevadpühadeks 1944 ja 1945

Oli kena komme kevadpühadeks kaarte saata. Kaarte saadeti igasugusel ajal, igasuguse riigikorraga. Kaardi enda pilt ei olnud oluline, tähtis oli meelespidamine.

Meetale Kastresse on kevadpühadeks kaarte saadetud nii 1944. kui ka 1945.aastal.
 

 Saksa okupatsiooni ajal trükitud ja saadetud kaart.

 Ja see on aasta hiljem, 3 nädalat enne sõja lõppu Nõukogude armeest saadetud pühadekaart. Siin on peal ka sõjaväe tsensori, kes on teksti heaks kiitnud, pitsat.

 Tõenäoliselt paiknes Nõukogude armee väeosa väliposti numbriga 73795 aprillis 1945 Tartus, sellest siis botaanikaaia tiigiga postkaart.

Gaasilaternaga maja

Inimesed akende peal toovad elu pildile, tavalisest pildist on saanud ebatavaline.
Ei tea, kus see pilt tehtud on, aga peab olema suurem linn, sest maja ees on gaasilatern.
Tallinnas süüdati esimene gaasilatern 1865.a jõulude ajal, Tartus alles 1880.a 14.novembril. Gaasilaternate jaoks oli vaja gaasivabrikuid ja laternateni veetud gaasitorusid. Tartu gaasivabrikust kirjutasin teises blogis. Gaasilaternates põles igavene tuli, laternasüütajad ei pannud neid põlema, vaid keerasid tuld hommikul ja õhtul vastavalt väiksemaks ja suuremaks.

Helja pildikastist

Kalasport 2

Kalasportlane 1982.

Iga kala on arvel.

Mulle on jäänud mulje, et kõik, kes tahtsid kala püüda, pidid olema kalasportlased e kalastajate seltsi liikmed, kala püüdmine = kalaspordiga, lihtsalt niisama ei tohtinud. Minu isa seltsi liikmepilet on juba blogist läbi käinud.

 Takistusriba võistlus on nooremate ala, aga ei puudu ka vanemad, 1965

Vimpel kuulub pildi juurde.

Võistlus 1982

 Ei olnud nii, et ainult püüad looduses kala ja saad karikaid - sotsialistlik võistlus, rändpunalipud ja muu poliitiline palagan oli ikka ka:

Aitäh Heljale albumi alleshoidmise eest.

Kalasport 1

Minu käes on fotoalbum, mis on kokku pandud 1984.aastal Eesti NSV Kalastajate Seltsi 10.aastapäevaks (1974-1984) ja Eesti NSV Kalastajate Seltsi Tartu Klubi 25.aastapäevaks (1958-1983). Sel ajal oli viimase nõukogu esimees Andres Sikk.
Linna klubi jagunes veel asutuste juures töötavateks sektsioonideks.

Eesti NSV meistrivõistlused õngitsemises 9.07.1961 Võhandu jõe ääres.
Kohe algab kaalumine, ülimalt uhke ja rahulolev kala omanik ja ümbritsejate põnevil näod ja siis veel karikas keset lauda, mis ruuduliste särkidega meeste keskel tundub võõrkehana, tagaplaanil paistab Võhandu jõgi
. Kas see on karikakala?

Nii populaarne spordiala, et tehakse raadioreportaaži Eestimaa rahvale.

Aasta on 1965. Bussiootepaviljoni peale on vist kirjutatud Mehikoorma. Keskel on võitja auhinnaga.

 

 Aga selle auhinnaga on juhtunud üks apsakas, see on RÄNDAUIND.

Õllekappadega autasustamine oli praegu tagasi vaadates veider komme. Minu isal näiteks oli õllekapp, mille kaanesse oli põletatud "tööeesrindlasele".

Need on samast õllekapa võistlusest osavõtjad, esirea mees ei ole karguga, vaid on jäätuuraga, see on jää sisse augu tegemise riistapuu.
Need ümmargused talvemütsid olid ägedad, külma ilmaga lasti karvane serv alla ja keerati mütsil tagumine pool ettepoole.

Siin 1961.a pildil on igal mehel oma jäätuur.

Albumis on lehekülgede kaupa karikate ja vimplite pilte, selle järgi peeti Eesti meistrivõistlusi, kokkutulekuid, sõpruskohtumisi spinninguheidetes, õngitsemises, kalamehe takistusriba läbimises. Kohtumisi oli kõikvõimalikes kombinatsioonides: Tartu-Kaunas, Võru-Tartu, Kaunas-Vilnius-Tallinn-Tartu, Viljandi-Jõgeva-Tartu, Riia-Tartu jne.

Kalasportlased tegutsevad praegu ka nii Eestis kui kogu maailmas, Tallinnas tulevad 29.märtsil võistlused,
10.-11.mail tulevad võistlused Norras.
Rahvusvaheline casting spordi föderatsioon.
Võisteldakse saalis ja staadionil spinningu loopimises ja basseinis vette pandud kalakujuliste märklaudade tabamises ja kindlasti veel mitmetel aladel. Ma ei tea, kas päris kalu ka püütakse, aga ma arvan, et kalasport pole põrmugi halvem kui vasara- või kettaheide, võib-olla isegi parem, sest igasugune inimest värskes õhus liigutama panev tegevus on hea ja ehk ei ole seal tippspordi- ja dopinguhullust.

Bussiootepaviljonid

  Bussiootamise majakesi hakati tegema 1950.-ndatel tee ristidesse stalinistlikele puhkealadele, mis olevat olnud suurejoonelised kohad betoonist kujude ja pinkidega.
  Ühe pildi taha oli kirjutatud, et kuni 1968. aastani pidi Tartu bussipark hooldama üle 200 bussiootepaviljoni. (Mis imelik sõna paviljon, miks siin sellist prantsuskeelset sõna kasutatakse?)
Andres Siku fotode hulgas olid 1965-1966, 1979. ja 1983.a pildistatud bussiootepaviljonid.

Tõrva 1965

Põlva 1966

Postkast ja telefoniputka.

Mehikoorma 1966

Suure-Kambja 1979

Pangodi 1979

Minu arvates olid punased A-tähed väga ilusad ja kaugele näha, mul oli väga kahju, kui need praegustega asendati.

Kahkva 1979

 Ma ei tea, kus selline bussijaam oli.

On veel Olustvere 1979, Kammeri 1983, Maaritsa 1983, Ihamaru 1979, Keraamika, Krootuse, Saare bussiootepaviljonide pildid, kui keegi huvi tunneb.

Saare