1.mai 1.klassi lugemikus 50 a tagasi

Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.
Sõjast oli möödunud 18 aastat, täiskasvanud veel mäletasid, aga 1.klassi lapsele oli see väga kauge minevik.

Ankeet ehituskrundi saamiseks 1953

 Tammelinna ehitatava maja müürilt tehtud foto Linda Varema albumist, aga alumine ankeet on teise inimese käest

Sellise viilkatusega maja projekti sai osta raamatupoest, aga ehituskrundi saamiseks tuli väga täpselt kirjutada oma elust 1940-ndatel.

Soomusrongi rügement 1939/1940

  Leo Zvonar (1918-1963) oli ajateenistuses aastatel 1939/1940, väga äreval, Punaarmee baaside Eestisse toomise ajal. Nad olid viimased ajateenijad Tapal Soomusrongirügemendis. 1940.a sügisel Eesti sõjavägi likvideeriti, sellest moodustati Punaarmee 22. territoriaal-laskurkorpus, kus soomusronge ei olnud ette nähtud.

Auhinnaks saadud album "soomusrongide- rügemendi murdmaavõistlustel, 5 km aeg 16 minutit 8 sek. Tapal, 1940.a".






Reamees Zvonar Tapal 26.aprillil 1940.

I ja II divisjon ühes saunaga, Tapal 1939.

Mõnedel fotodel albumis on surnud ristiga tähistatud.

 Leo vabanes sõjaväest 1940.a ning sõja ajal õnnestus tal mobilisatsioonidest kõrvale hoida. Alles 1945-1946 oli ta uuesti sõjaväes, seekord Punaarmees.

Laadapilte

  Ateljeepildid olid kallid ja sinna minek oli eraldi ettevõtmine. Laadapildid suurendasid oluliselt inimeste arvu, eriti tavaliste vaesemate inimeste arvu, kellest meil nüüd pildid vaadata on. Laadale üldiselt ei mindud kindla eesmärgiga ennast pildistada lasta. Pigem on see hetkeotsus, saadakse laadal kokku ja koos otsustatakse pilti ka teha või fotograafist mööda jalutav perekond otsustab perekonna- või lapsepilti teha. Igatahes on hea, et ateljeefotograafide meelehärmiks odavad laada- ja tänavapiltnikud ka olid.

Aga laadapiltnike dekoratsioonid ja butafooria - seal ei ole küll mingit mõõdutunnet!

Laadapilt Elvast: tütarlaps Laine koos venna, onu ja kasuisaga - kõik Holtsmannid ja kellegagi veel.

 

Leo Zvonar (paremal esimene) Tartu laadal.

 

Sirli ja Kalju albumitest.

Lenini postkaardid

 Veetsin täna tükk aega Tiina enamasti 1980-ndatel trükitud Lenini-postkaartide kogu uurides. Tol ajal oli Lenini-postkaartide ostmine hea nali, aga samas ka eneseületus, nende ostjad äratasid tähelepanu. Ükski normaalne inimene ei osta ju Lenini pildiga postkaarti!
Minu sõpruskonnas peeti väga heaks naljaks ka sünnipäevaks Lenini teoste tellimiskviitungi kinkimist.
Kaarte vaadates tundub, et igaks elujuhtumiks oli Lenin võtta: naerukurdudega Lenin lastele, profiilis Lenin lipule lehvima, tõsine Lenin otsevaates kabinetiseinale jne.

  

Need on kõige ilusamad Leninid, kelmika silmavaate ja naerukurruga. 

Esimesel pilgul paistsid samad, üks must-valge, teine värviline.

Must-valgel on taha kirjutatud: M.Nappelbaumi foto, vormistanud V.Aleksejev, kirjastus "Plakat" Moskva 1987, trükitud 1,5 miljonit eksemplari. 

Värvilisel on taha kirjutatud: kunstnik Kitajev, vormistanud V.Aleksejev, kirjastus "Plakat" Moskva 1985, trükitud 400 000 eksemplari. Värviline on tuntud must-valge foto järgi maalitud.

 

 Jälle sarnane paar. See on vist üldse kõige levinum Lenini kujutis.

Vasakpoolne on N.Andrejevi 1919.a pliiatsijoonistuse repro, mis oli aluseks väga paljudele maalijatele, seinapannoode tegijatele, skulptoritele. Need kaardid on  aastast 1988, kirjastus "Plakat" Moskva. Punase kunstnik on V.Beltjukov.

Meie kooli seinal oli ka sellesarnane metallist Lenini kujutis.

 

 See on imelik pilt, ei sarnane minu kujutlusega Leninist.

 Kunstnik V.Kononov, kirjastus "Plakat" Moskva 1984.

 Vot see on pilt direktori kabineti seina peale.

Kunstnik Rajev, kirjastus "Plakat" Moskva 1986, 1 950 000 eksemplari.

 

 Partei - meie epohhi mõistus, au ja südametunnistus.

Kunstnik N.Babin, kirjastus "Plakat" Moskva 1985, 1,4 miljonit eksemplari. Eeskujuks stenclikunstnikele.

 Kogus oli ainult 2 Eestis välja antud Lenini-postkaarti. Vasakpoolse on A.Vommi skulptuuri järgi kujundanud A.Saldre, kirjastus Eesti Raamat 1981, 100 000 eksemplari ja parempoolne 1979. aastast, autorit pole,  aga kaardi sisuks on joonistus punalipulisest Tallinnast.

 

Kalju

Esimene ise kokku pandud raadiovastuvõtja.

Esimene ise kokku pandud magnetofon.

Parandamist vajavad televiisorid.

Parandustöökojas Tartus Pälsoni (Pepleri) tänavas.

Siiamaani töötav teine ise kokku pandud magnetofon.

 1980-ndatel Tartus "Akordi" poes, kui värviteleviisoreid oli parasjagu müügile tulnud, näitas iga teler ise värvi pilti. Vastavalt maitsele osteti siis punast, sinist või rohelist tooni pilti näitav telekas, alati osteti kõik ära. Meie ostsime väiksema, et oleks kergem paranduse vahet tassida. Telekaparandajatel oli alati hästi palju tööd.

Eesti-Vene piir, Komarovka piiripunkt

Taga: ERKA foto, Tallinn.

Raudteest vasakul olevale sildile on kirjutatud Eesti Vabariigi piir ja paistavad Vene viisnurgad ja tõkkepuu tagant paistab CCCP.
Vaatasin internetist teisi selle piiripunkti fotosid, see siin on juba üsna täis ehitatud, oli albumis 1939.a fotode vahel, nii et võiks ka 1939 olla.