Matus 1949

30.jaanuaril 1949.a Palal.
Hetk enne teekonna algust kodust surnuaiale. Kirst on kaunistatud kuuskede, sambla ja kanarbikuga.

Olavi albumist

Suusamaratoni eel

Seitsmekümnendad. Suusariietuseks piisas dressidest ja villastest sokkidest Visu puusuusad ja alumiiniumkepid.
Minu arvates oskasid tol ajal kõik lapsed suusatada. Arvutimänge polnud ja suusad olid odavamad kui praegu ning linnatänavatel olid parki ja metsa viivad suusarajad. Näiteks Karlovas oli Kesk tänava keskel suusarada, mis viis Variku metsa.
Kus see pilt on tehtud, ei tea.

Siin on Peipsi mängude suusavõistlus Iisakus 9.02.1986. Suusatamiseks kooti spetsiaalsed suusakampsunid. Kampsuniga on vaikse ilmaga väga hea suusatada, aga kui on tuul, siis puhub läbi. Esiplaanil oleval suusatajal on peas tol ajal moodi tulnud kandilise kujuga müts. Eriti popid olid sellised Soome mütsid kirjaga KARHU. Meie memmed hakkasid ka kohe KARHU-kirjadega mütse kuduma.

See on nüüd varasem pilt. Pakun, et kuuekümnendad, rasked puusuusad, bambusest kepid.

 See tütarlaste pilt tundub eelmisest veel vanem, pakun et viiekümnendate lõpp.

Maarika, Lagle, Endli ja Meeta albumitest.

Laulurahvas

 Kommunistliku partei kõige äärmuslikum kontroll avaldub 1950. aastal toimunud XIII üldlaulupeo repertuaaris, milles domineeris Stalini suurte tegude motiiv. Laulupeo kolm avalaulu olid A.Aleksandrovi "Kantaat Stalinist", G.Ernesaksa "Laul Stalinile" ja E.Kapi kantaat "Rahva võim". Kõiki neid juhatas Gustav Ernesaks. Alates 1955.aastast kõlasid aga pidudel suurt kodumaad ülistavate laulude kõrval taas ka laulud Lenini sõnadest ja Suurest Leninist.

Laine Randjärv "Sillad üle piiride" lk 233


Esiplaanil vasakpoolne mees on Gustav Ernesaks (1908-1993), aga parempoolses mehes ei ole ma päris kindel, sarnaneb Juhan Simmiga (1885-1959)
Võiks olla viiekümnendad.

Meeta albumist

Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik

   .. ja Stalin selle üle valvamas.

Tähe tänava lasteaed Tartus 1950-ndate esimestel aastatel. Täpsemalt suure jalutuskäigu postitusest.

Võimlemispidu

1939. a. oli  II Eesti Mängude aasta. 
Kogu energia pandi võimlemispidustuste ettevalmistamisele ja läbiviimisele.  Massiesinemiste kavad nii naistele kui meestele koostas Ernst Idla koos võimlemisinstituudi pedagoogidega. Eliitrühmade võimlejad olid instruktoriteks, kes sõitsid mööda maad ringi ning õpetasid esinemiskavu. Kavade paremaks viimistlemiseks viidi eelnevalt läbi maakondlikud mängud.  Võimlemispidu osutus II  Eesti Mängude õnnestunud lõppakordiks, kus osales ligikaudu 10 000  võimlejat.

See pilt on pärit Tiina albumist. Tema ema Elsa on üks nendest tüdrukutest. Ema oli rääkinud, et Konstantin Päts oli ka vaatamas ja lehvitas neile.

Palgapäev 1970

 Üllatav, kui palju infot on esimesel pilgul suhteliselt tühja pildi peal. Palgapäev Pala kolhoosis. Paremal kolhoosi kassapidaja Paul, vasakul sõber Evald, kes on pudeli viina ka kaasa võtnud.Tõenäoliselt on palgad juba enam-vähem makstud, töö juures viina võtmist tuli tol ajal ikka ette. Viinapudelid ei olnud keeratava korgiga, nii et kui pudel oli lahti võetud, tuli lõpuni juua.
 Raha on paremal lahtritega sahtlis, arvutamine käib arvelauaga. Palka makstakse sularahas nimekirja alusel, mis on tõenäoliselt laual keskel.
 Tagaseinas on 1970. aasta kalender. Kalendris on Lenini pilt ja 1870-1970, see oli Lenini 100. sünniaastapäeva aasta, millega seoses anti välja medaleid ja pühendati sellele töövõite jms. Ega keegi seda tõsiselt ei võtnud, nii lihtsalt pidi tegema.
 Laual on ka 2 pastapliiatsit. Minu mäletamist mööda tulid pastapliiatsid Eestis müügile kuskil 1968.aasta paiku. Kui tera tühjaks sai, mindi pastapliiatsi täitja juurde, kes selle uuesti sinist pastat täis pressis. Tal olid käed alati pastased, ma veel mõtlesin, et kuidas ta need puhtaks saab.
 Vot, kui palju juttu ühe viinavõtmise pildi juurde.

Olavi albumist.

Viimane pilt 1943

 !943.a tehtud pildid Heldur Kleinist, kes sõidab rindele. Rohkem teda ei nähtud.

Paaside fotokarbist.

Kurb lugu, aga kui meie põlvkond näeb mootorrattaga Saksa ohvitseri, tuleb kohe kapten Kloss meelde.