17.septembril 1944 hakkas varahommikul umbes Kavastu kohalt teiselt poolt Emajõge suur nõukogude vägede pealetung koos jõe ületamisega. Mõlemal pool sõdisid eesti poisid, ühel pool koos venelastega, teisel pool koos sakslastega. Ühel pool Eesti Laskurkorpuse väeosad, teisel pool I Piirikaitse Rügement ja soomepoiste rügemendi 1.pataljon. Sõda oli juba niikaugel, et oli teada, et sakslased seda enam võita ei saa, ka Punaväe juhtkond teadis, et vastas on sundmobilisatsiooniga kokkuaetud, erilise võitlusvaimuta mehed. On väidetud ka, et see oli genotsiid eestlaste suhtes, et võimalikult rohkema eestlaste huku läbi sakslaste elusid säästa. Venelaste ülekaal Emajõe rindel oli elavjõus 4,8 korda suurem, soomusjõududes 12,3 korda, automaatrelvades 11,3 korda, miinipildujates 18,6 korda suurem jne.
Kuidas need lahingud siin käisid ja palju inimesi surma sai, on erinevates allikates erinevad kirjeldused ja arvud. Väga palju sõdureid sai surma ettevalmistava suurtükitulega, sest kasutati 1941.a venelaste poolt kaevatud positsioone. 1941.a oli umbes samasugune lahingutegevus seal juba olnud, ainult nüüd olid pooled ära vahetatud. 1944.a vastupanu peaaegu puudus.Vastu hakati vaid talu juures, kus ülemine mälestusmärk on. Lahingus langes 62 meest.
TUNDMATU, surma saanud 1941.
Vana-Kooli talu elamu, kus oli sõja ajal Saksa hospidal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar