Kui kaardi saatmine jäi hiljaks, siis oli veel võimalik aasta lõpus telegramm saata. See oli muidugi kallis lõbu. Minu äiale-ämmale oli 1962. aastal selline telegramm saadetud.
Telegramm keskelt. Väga muljetavaldav pilt punase lipuga kuu peal.
Tagumine külg sisuga. 1962. aasta maapostkontoris kirjutati telefoni teel saadud sõnum lihtsalt käsitsi telegrammi blanketile ja viidi adressaadile.
Nõukogude ajal olid müügil piltidega ümbrikud. Ilma pildita ümbrikku ja sinna peale eraldi marki hankida oli päris keeruline kui mitte võimatu.
Allpool valik Eesti NSV-s 1970-ndatel - 1980-ndatel kasutusel olnud nääriümbrikute piltidest.
Aga 1990. aastal oli asi juba nii kaugel, et osa kaarte saadeti Eesti fotograafide piltidega eestikeelse õnnitlusega NSV Liidu ümbrikes. Ümbrikud olid komplektis kaardiga.
BAM-i ehitust jätkati 1972. aastal. 1974. aastal nimetas NLKP Keskkomitee peasekretär Leonid Brežnev selle 10.viisaastaku (1976–1980) kahe peamise ülesande hulka kuuluvaks. Brežnev lubas BAM-i valmis ehitada ainult puhaste kätega, see tähendab sunnitöölisi kasutamata. 1974. aasta aprillis kuulutati BAM üleliiduliseks komsomoli löökehituseks.
Vikipeedia
1976
1978. aastast on ühest S.Gorliševi kaardist 2 varianti:
1979
Nende postkaartidega ei olnud nii, et et neid saadeti ainult BAM-ilt koju perekondadele. Kaartide tiraažid olid väga suured (kahjuks pole ühelgi tiraaži taga kirjas) ja kaarte võis osta ka Eesti postkontoritest ja tuttavatele saata. Ja nii tehtigi, sest maapostkontorites oli kaardivalik väga väike ja kui oli valida Kremli viisnurgaga kaardi ja BAM-kirjaga kaardi vahel, siis kaldus valik viimase kasuks.
1983
1984
